15 juuni 2015

Muhu tikandis kotike

Hakkasime Käsitööklubis kotti tikkima märtsikuus. Mul ei edenenud algul kuidagi. Ei ole ju väga tikkinud ka midagi peale ühe mobiilikotikese ja ühe nõelapadja. Aga need ju sellised pisikesed näpuharjutused. Ah jaa, üks kellukatega tikand on ka veel valmis, aga ei teagi, mis sellest teha. Prillitoos võib-olla.

Niisiis suurte pingutustega sain lõpuks mooni valmis. See oli ka tegelikult üks suuremaid ja töömahukamaid lilli. Siis tegin karikakra ja töö jäi seisma... Kuni hakkas lähenema näituse tähtaeg. Lubasin ju suure suuga, et näitusel saab mu kotti näha.

Ei tahtnud teistest kehvem ka olla ja hakkasin laupäeval tikkima (näitus avati kolmapäeval, 3.juunil). Laupäeval tikkisin enamuse päevast ja pühapäeval üle poole päeva. Sain tikandi valmis! Siis tuli töönädal. Esmaspäeva õhtul kaunistasin litrite ja pärlitega ja lõikasin koti detailid välja nii pealis- kui voodrikangast. Teisipäeva õhtul õmblesin koti kokku. Kui teised kartsid just õmblemist, siis mul sellega väga probleeme ei tekkinud, aga triikimine oli küll üks igavene jama ja minu jaoks kõige raskem osa selle koti tegemises. Kuidagi ikka sain triikimislaua varrukapuu peal ära triigitud. Proovisin küll froteekäterätti kotti toppida, aga nii ei tulnud midagi välja. Kotirauad sain kenasti peale ja keti külge. Siis, kui arvasin, et kõik on valmis ja hingasin juba kergendatult, avastasin, et üks pärl koos litriga ripendab kahtlaselt. Ega´s midagi. Võtsin voodri lahti ja parandasin ära. Kolmapäeva hommikul läks kott värskelt nõelasilmast tulnuna näitusele. Jõudsin! See oli tõeline tikkimise maraton! Ega ma päris niisama ka tikkinud. Otsisin ikka netist pilte, et saaks võimalikult tõetruud lilled. Vaatasin teiste tikandeid ja kõige rohkem abi sain Leida Kirstu raamatust "Muhu tikand". Loomulikult ei saa unustada meie väsimatut õpetajat Heli Raidlat, ilma kelleta poleks ma ehk julgenud tikkima hakatagi. Ma ise jäin kõige rohkem rahule rukkililledega. Kui kott oli näituselt tagasi, lisasin mooni südamikku veel peoga "mooniseemneid", sest miski tundus puudu olevat.

Tikkisin 1-kordse peenvillase lõngaga. Harutasin ka aeg-ajalt, kuis siis muidu. Kui rahule ei jäänud, siis jälle üles ja otsast peale. Nüüd võiks mõne koti veel tikkida! :) Veel paremini!



Meie kõikide kotid on vaatamiseks Põlva Käsitööklubi blogis.