Mõte uut kotti teha oli juba ammu, ikka väga ammu, oma paar aastat kindlasti. Nüüd siis lõpuks on ta valmis! Vahepeal muidugi oli palju teisi häid ideid, aga need jäävad oma aega ootama. Kui nägin kevadel Inge tehtud kotti, siis olin kindel, et sellist mina tahan! Otsisin üles video, mille järgi ta koti tegi ja Pinterestist leidsin samuti erinevaid versioone. Two Zip Hipster on küll ka tasulise õpetusena saadaval, aga seda ma ei vajanud. Kombineerisin neist kahest enda jaoks sobiva variandi. Minu kott erineb videoõpetusest põhimõtteliselt vaid selle poolest, et koti küljed moodustuvad tagumisest poolest, mitte pole eraldi vahele õmmeldud. Mõõdud on ka muidugi kohandatud enda vajaduste järgi.
Kuna mul on eelmisest töökohast jäänud veidi mööbliriide jääke, siis kangavalik polnud raske. Tahtsin beeži värvi vaid veidi elavdada tumedama pruuniga. Taskule tegin kindakirjatehnikas motiivi. See on jälle asi, mida ammu olen tahtnud proovida ja nüüd õnnestuski. Olen pikka aega imetlenud käsitöömeister Katre Arula kindakirjatehnikas kotte, kleite ja muid töid. Tema raamat "Ajatud lapitööd" on ka olemas. Sealt saingi õpetuse. Motiiviks valisin rahvarõivaraamatust Paistu maasikaõiekirja. Ruudukese suuruseks on 0,7 cm. Oli üks täppistöö küll!
Peale kahe tasku koti peal, on koti sees samuti kaks taskut - ühel pool lahtine (õmbluste vahel) ja teisel pool lukuga.
Koti peal on lukk ja koti põhjas on tugevduseks vanast lõikematist lõigatud tükk, mis on kinnitatud põhja külge neetidega.
Rihm on pikk, 135 cm, kuna kannan kotti risti üle rinna. Õla peal mul kotid lihtsalt ei püsi. Rihma tegin ümber, algselt sai 4 cm laiune ja pannaldega nagu videoõpetuses, aga kuidagi liiga rohmakas tundus selle koti jaoks. Reguleeritavat rihma ei õnnestunud ammugi teha, kuna mööbliriidest tuli see lihtsalt nii paks, et ei läinud pandlast läbi. Niisiis harutasin ülemise serva lahti ja õmblesin 3,5 laiuse tavalise rihma ilma lisavidinateta.
Koti suurus on 26 (kõrgus) x 24 (laius) x 7 cm (sügavus). Senini on mu kotid üpris suured ja mahukad olnud, nüüd otsustasin, et pole vaja poolt elu kaasas kanda. Kott sai paraja suurusega ja olen sellega ülirahul. Nädalpäevi on juba testitud ka igapäevaselt. Ometi üks asi, mille kallal üldse ei virise ja kannan rõõmuga!
