31 oktoober 2022

Aastaga sokid valmis!

Täna näitan veel ühed sokid ette. On ju viimane oktoobrikuu päev ja teatavasti sokid + oktoober = soktoober. Tegelikult paljud inimesed ei teagi selle algset tähendust. Lühidalt siis lugu järgmine: 

2011. aasta oktoobris mõistis ameeriklane Brad Montague, et tema kodulinnas on palju kodutuid ja ta tahtis sellega midagi ette võtta. Kodutute kogukonna vajadusi uurides sai ta teada, et sokid on kõige vähem kodutute varjupaikadele annetatud esemed. Nii et Brad asus tegutsema. Ta hakkas end filmima kui ta jagas tänavatel sokke ja soovis inimestele "Head soktoobrit!". Ta postitas need videod sotsiaalmeediasse. Nende videote kohta levis kuuldus ja inimesed tahtsid teada, kuidas nad saaksid aidata. Sellest ajast peale on Soktoober plahvatuslikult kasvanud! Inimesed üle maailma aitavad oma kohalikke kodutute varjupaiku. 

Minu eelmise postituse sokid lähevad ka heategevuseks. Tänased aga jäävad endale. Neil on pikk ajalugu. Alustasin eelmise aasta oktoobris ja lõpetasin selle aasta oktoobris. Millegipärast jäid nad pooleli, siis tulid muud tegemised, kevad ja suvi ja nii nad vaikselt ootasid, millal keegi neid jälle kätte võtaks. 

Võitsin kord Liann Lõngade 10 eurose kinkekaardi. Valisin kaua aega, aga lõpuks ei osanud midagi muud võtta kui selle sokilõnga. Mulle meeldivad ise mustrit loovad lõngad. Et liiga igav ei oleks, lisasin ka koemustri. Kand on hiljem vahele kootud. 



Koemustri joonistasin ka üles. 


Lõng: Gründl Hot Socks Arco 6-kordne sokilõng, värvikood 2, 75% villa, 25% polüamiidi, 150g = 375m

Lõngakulu: 90g

Vardad: nr 2,5 

Silmuseid varrastel: 63, kanna jaoks jätsin 33 ja pealmisele poolele 30, 3 silmust kahandasin peale kanda 20., 30. ja 40. real talla all keskel

Suurus: nr 39-40

30 oktoober 2022

Sokid Ukrainasse

Mul oli hoopiski plaan Soktoobris ühed ägedad Halloweeni sokid kududa. (P.S. Olgu öeldud, et ma tegelikult Halloweeni üldse ei fänna ega tähista.) Aga siis tuli üleskutse Põlva Naiskodukaitselt koos Lionsklubi Gloriaga kududa sokke Ukrainasse, meie sõpruspiirkonda Kulikovkasse. Sokid lähevad nii territoriaalkaitse meestele kui ka üksi elavatele eakatele inimestele. Sokilõng on kodustest vanadest varudest, kunagi tegin samast lõngast vesti ja nüüd oligi nii, et lõnga jätkus vaid ühe soki ja teise soki sääre jaoks. Et sokid valmis saada, harutasin oma vesti üles. No seda vesti ma kandsingi vaid ühe korra - siis kui blogi jaoks pilti tegin, seisis teine lihtsalt 15 aastat kapis...

Need sokid on pestud pesumasinas. Julgesin lõpuks ette võtta, senini olen pesnud käsitsi. Olen ülirahul! Sokid on täpselt sama suured kui enne pesu. Ma isegi sokilõnga pole julgenud masinasse panna, aga see ju 100% villane. Ega ma siiski kõigile soovitada ei julge veel, eks villasel ja villasel võib ka vahe olla. Pesin kiirprogrammiga, no see 30 kraadiga ja 30 minutit. Tsentrifuug 1200. Masinas oli ainult üks sokipaar (lahtiselt, ilma mingi koti või võrguta) ja natuke villašampooni lisasin ka pesuvahendi sahtlisse. 

Natuke roosad on, aga peaasi, et soojad, onju! 



Lõng: ALIZE Pure Wool Cashmira, 100% villa, 100g = 300m
Lõngakulu: 120g
Vardad: nr 2,5
Silmuseid varrastel: 66
Soonik 1:1, keerdsilmustega kootud 50 rida
Suurus: nr 44-45

16 oktoober 2022

Kaelaehe

Meil oli Käsitööklubis teemaks lipsude taaskasutus. Eile toimus ka Taaskasutuslaupäev Põlva Kultuurikeskuses, kus me osalesime näituse ja lipsudest ehete õpitoaga. Ülevaadet saab lugeda ja pilte näha Käsitööklubi blogist

Tegin ka siis ühe kaelaehte. Proovisin mitmeid variante, aga lõpuks otsustasin roosi kasuks. Selle tegemine läks ka üle kivide ja kändude, aga pärast mitmekordset katset sain lõpuks roosi, mis mulle endale täitsa meeldib. Ehe on tehtud ühest lipsust. Peenemast otsast keeratud roos ja ülejäänud osa ümber kaela. Roos kinnitub lipsu laiemale osale takjapaelast kinnitusega. Kõik on tehtud käsitsi - nõela ja niidiga. Lipse on veel ja loodetavasti tuleb veel juurdegi, nii et uued projektid ootavad. Paradoksaalne on see, et mu oma mees ei kanna üldse lipse ja neid polegi kodus olemas! :)

Kui soovid ka midagi lipsudest meisterdada, siis vaata mu Pinteresti kausta. Ideid on tohutult. 

Aga minu lipsuehe siis selline:


28 mai 2022

Näitusel

Käisin täna Põlva Päevakeskuse kunsti- ja käsitööringi, Vastse-Kuuste käsitöömeistrite ja Taevaskoja seltsingu Vesipapp näitusel Põlva Kultuurikeskuses. Mõtlesin, et panen mõned omale meeldinud tööd siia üles. 

Päevakeskuses juhendab naisi Epp Metsaluik, kelle käe all minagi mõned tööd olen valmis saanud. Siin aga mõned enammeeldinud pildid. Lea ja Leidaga käin koos ka Himmaste käsitööringis. 




Keraamikat oli päris palju, ma ise suur keraamikafänn pole, aga need tööd olid kenad.



Minu kunagise ülemuse Maia tööd. Väga meeldisid. Korralikult tehtud.



Üks pilkupüüdev tekk või pleed. Kootud ripskoes ribad ja siis heegeldades ühendatud. Hea ja lihtne idee. 


Kaunid värvirõõmsad siidsallid.


Ja minu lemmik kogu näituselt - nõelaraamat lapitehnika motiiviga. Piilusin sisse ka. 



Tänasega sai see näitus läbi, aga Himmaste Külakeskuses on veel kuni 3. juunini avatud Himmaste "Nobedate Näppude" ja Põlva Käsitööklubi näitus, kus minu töid ka näha saab. Osalen mõlema ringi töös.

02 mai 2022

Kolm käevõru

Hiljaaegu tegime Käsitööklubis tutvust nahatöödega. Eks ma ju igapäevaselt õmblen ka nahka, aga see on natuke midagi muud. Tööväliselt olen nahaga väga vähe kokku puutunud. Tuleb meelde üks nahast pross, mille kunagi aastakümneid tagasi täditütrele tegin ja nahaga kaetud pudel, mida õpetas tallinlanna Jevgenia. 

Seekord siis käevõrud. Esimene on punutud neljast naharibast, teine ristpistes ja kolmas ka naharibadega punutud. Ristpiste on tikitud heegelniidiga (pärlniidiga). Juba varusin endale mõned töövahendid ja ehk teen tulevikus midagi veel. 


17 aprill 2022

Siidilipsumunad

Seekord siis sedamoodi! Värvisin mune siidilipsudega. Umbes aasta tagasi, kui paotasin suud, et siidilipse oleks vaja, oligi mõne aja pärast kilekotitäis lipse mu kodus! 


Veidi enne pühi sorteerisin lipsud ära - ligi 40 lipsust olid 14 siidised, ülejäänud polüester ja muu kraam. Neid teisi kavatsen ka edaspidi käsitöös kasutada. Valisin seekord välja 6 lipsu.

Kõigil peal kiri 100% silk või veel parem - 100% pure silk.


Harutasin lipsud lahti ja lõikasin kõige laiemast otsast paar suuremat tükki, nii silma järgi, et muna sisse mahuks. Nüüd oligi järgmine etapp munad lipsu sisse keerata (õige pool vastu muna) ja veel üks kangas peale, et värvid ei seguneks. Kasutasin selleks vana tekikotti. Ma ei teagi, kui suur mu pott on, aga 12 muna mahtus täpselt üksteise kõrvale. Panin munad külma veega keema, lisasin 4 spl äädikat ja lasin keeda pool tundi (sinna hulka kuulub ka pliidi soojenemine ja keemaminek). Siis keerasin tule alt ära, lasin olla veel 10 minutit, tõstsin poti kõrvale ja veelkord 10 minutit seismist. Ideaalis võiks nad seal potis rahulikult maha jahtuda, aga mul polnud aega. 


Edasi tuleb kõige põnevam osa - lahtiharutamine. Üllatusena avastasin, et just need kanga kokkukroogitud kohad jäid munadel huvitavad ja kunstipärased. Püüdlikult siledaks tõmmatud kangamuster polnudki alati nii kena. 


Siin ongi näha "õige" pool ja tagumine pool. Teine on huvitavam mu meelest. 


Lipsumustrid on päris hästi peale jäänud.



Vot see vist õige siid ikka pole. Ootasin just sellelt lipsult paljutõotavat tulemust, aga mingit mustrit ei tulnudki. Vähemalt on kena värviga.


Ma kasutasin spikrit ka, aga tegin väheke omamoodi. Väga hea õpetus on Martaberta blogis. Ja YouTube pakub ka päris mitmeid videosid. Näiteks see või see. Loomulikult võib kasutada ka muid naturaalse siidi kangaid peale lipsude. 


Häid pühi!

01 aprill 2022

Kingikotikesed

Juhtusin Instagramis nägema kiirvideot. Vaja järgi proovida. Youtube´ist leidsin ka normaalse kiirusega video ja hiljem veel teisigi. Õpetused on enam-vähem samad, väike vahe on mõõtudes. Minul on ruudukujulise tüki suurus 25 cm ja nurgad murran ära 9 cm suuruselt. 

Sellised toredad ja kiirelt valmivad kingikotikesed. Sinisel olin unustanud serva läbi õmblemata, avastasin alles siis, kui hakkasin paela tunnelisse ajama ja haaknõel ei tulnud järgmisest avast välja, vaid kadus sinna kuhugi vahele... Aga õmblesin siis käsitsi ümberpööramise ava kinni ja võibki ka nii teha. 


Kotikestesse saab peita väikseid kingitusi, laua peal avatuna on nagu karbike. 


Ideaalselt sobib ka munade kinkimiseks. Pühad ju tulemas!


Lisaksin veel niipalju, et kui keegi tahab ka teha, võtke võimalikult õhukesed kangad - tulemus jääb ilusam ja kotisuu saab kenasti kokku tõmmata. Mul sinine on paksemast (tavaline sits) ja tegu oli kotisuud kinni saada, väike ava siiski jäi. No muna seal küll plehku ei pane õnneks! :)