See reinuvader sai alguse juba 2022. aasta jaanuaris. Kehaosa koos sabaga said valmis ja sinnapaika ta jäigi... Kuni selle suveni. Kõrvade ja jalgadega läks ka terve igavik. Sel suvel mul käsitöö tegemine mitte kuidagi ei istunud. Aga lõpuks on rebane valmis ja käis tänase pidupäeva puhul ka väiksel jalutuskäigul ja fotosessioonil Taevaskojas.
Lõpuks on mul jälle midagi näidata, kuigi need sokid said ammu valmis. Kokkuvõtvalt: alustasin märtsis, lõpetasin aprillis, viimistlesin mais ja pildistamiseni jõudsin juulis.
Soki soonikuosa on tehtud selle video järgi. Algul lõin üles 72 silmust, peale soonikut kudusin veel ühe rea sama lõngaga parempidi ja sellel real kasvatasin ka mustri jaoks 8 silmust juurde.
Otsisin ja proovisin erinevaid mustreid, miski ei tundunud hea. Lihtsalt triibuline ka ei kõnetanud, tokis tundus lõng ometi nii ilus. Lõpuks jäi YouTube´is silma üks huvitav muster ja rohkem ma enam otsida ei viitsinud. See muster jäi! Mis vardaga mis osa sai kootud, on muidugi enamuses meelest läinud. Iga kord luban endale, et järgmine kord panen kõik kohe kirja, aga näed, ei pane. Jääb ju meelde... Mustri põhiosa on kootud 2,5 varrastega, AGA tallaalune triibuline osa nr 2 vardaga (kaks varrast 2,5 ja kaks varrast nr 2). Pidin kogu aeg meeles pidama, et ikka õige vahetusvarda võtaks. Kui te videot vaatate, saate aru, miks ma seda tegin. Mustriosa tõmbab rohkem kokku ja tald venib liiga pikaks.
Kannaosa on tehtud ületõstetud silmustega, aga vaheldumisi.
Õppisime käsitööringis šenilltehnikat. Valisin esimeseks katsetuseks midagi väikest - pajalapid. Kangakihte sai 6, aga lahtilõigatud 5. Lisaks veel õhuke puuvillane vatiin ja tagumine kangas, millest moodustub ka kant. Proovisin seekord kandi keeramiseks uut moodust. Pean mainima, et õhemate kangastega toimib hästi, pajalappidega seda rohkem ei kordaks.
Jooned on õmmeldud 1 cm vahedega. Enne tagumise poole/kandi õmblemist viskasin korraks pesumasinasse (lühiprogrammiga). Võib karvastada ka mehaaniliselt, lisan postituse lõppu video.
Pajalapid on suurusega 21x21 cm. Kangad on 100% taaskasutus. Kasutasin siin oma vana kollaste roosidega seelikut, mille nooruses ise õmblesin, seda on kolm kihti ja lisaks veel kaks kihti ühest kittelkleidist. Kõige alumine on punane. Tagumine pool on teise ringi poest. Püüdsin sättida nii, et mustrit ettepoole ei tuleks, no peaaegu õnnestus.
Vahelduseks õmblemisele väike heegeldus. Hea lihtne teha, saab ruttu valmis ja õpetusvideo ka puust ette ja punaseks tehtud. Kui videot vaatate, siis võtke hääl maha, sest seda pole vaja ja aru ei saa nagunii midagi, kui te just portugali keelt ei valda.
Vahelduseks üks nartsissiga seinapilt aluspaberitehnikas. Alustasin täpselt aasta tagasi. Algul nägi pilt välja selline:
Järgmine lapivitraaž. Seekord tehtud ümmargusele 30 cm lõuendile seinapildiks. Eeskujuks klaasvitraaž ja muster. Öeldakse, et esimene vasikas ei pruugi aia taha minna, teine aga küll! :) Umbes nii juhtuski. Kasutasin algul sama kanti nagu tulbilinikul. Liimisin kandi paika ja see, mis ma nägin, ei meeldinud mulle. Lai must kant domineeris liialt ja sõi mustri ära, eriti õite osas. Sain siis kitsama kandi ja lõikasin seda veelgi kitsamaks, lõpptulemusena jäi kant 6mm laiuseks (tulbilinikul 8,5mm). Nüüd võis tulemusega rahule jääda! Liimitud kandi mahakakkumisega tuli osa detaile ka välja vahetada - need tumerohelised sädelevad on väga hargnevast kangast. Seekord kasutasingi siidiseid ja sädelevaid kangaid.
Käsitööklubis võtsime seekord teemaks lapivitraaži. Tegelikult alustasin sellega juba eelmisel aastal, kuna pidin natuke ka õpetajaks olema. See esimene suur töö on aga pooleli, st peaaegu valmis, ainult servakant veel puudu, aga selleks tuleb mul korra Karnaluksis käia.
Täna aga näitan teist tööd, mis on palju väiksem ja sai ruttu valmis - üks kena kevadine tulbilinik. Läbimõõt 29,5 cm. Idee sain Pinterestist, päris vitraažist.
