Värvisin lõnga

Mul on juba peaaegu traditsiooniks saanud, et koos munade värvimisega tuleb ka lõnga värvida. Milleks head kraami raisku lasta! Aga alustame algusest ehk esmalt siis munad. 

Enne pühi jooksis sotsmeediast läbi mustmiljon munade värvimise videot. Mul jäi lõpuks sõelale see. Kõik looduslikud komponendid - sibulakoored, karkade (hibiskuse tee) ja kurkum. 

Lühidalt video kokkuvõte: 

*marli sisse sibulakoorte ja paberitükikestega kaetud munad

*1,5 liitrit vett

*vette 80g hibiskuse teed ja 15g kurkumit

*5 spl äädikat

*keeda 7-8 minutit

*kindlasti tee toiduõliga üle, see toob värvid kenasti esile

Kaks muna tegin nii, et märja muna peale asetasin maasikalehe ja siis pitskanga sisse, oli selline paksem pits. Siia sibulakoori ei pannud. Ja keetsin ikka koos teiste munadega samas vees. 

Munad värvitud, valmistasin ette lõnga. Kerisin toki kolme kerasse, igasse ca 50g. Tahtsin proovida keras värvimist. Et tuleks ilus üleminekuga lõng tumedamast heledamaks. Siin ma tegin vea. Oleks pidanud kerima käsitsi. Aga ma laisk ja mul on kerija. See aga teeb sellised üpris pehmed kerad ja värv valgub enam-vähem kera sisemusse. No on nagu on, sokke ikka kõlbab kududa. Huvitav on veel see, et kuigi värvivesi on tumepunane, saab lõng hoopiski roheline. Kui kurkumit ei paneks, siis oleks nii munad kui lõng sinised. See on keemia! Samas puuvillane käitub jälle hoopis teistmoodi, proovisin väikse jupikesega, see jäi kahvatu veinipunane või pigem roosakas. Algul mõtlesingi hoopis heegelniiti keras värvida, kuna sealt rohelist ei saanud, valisin villase. Mu ema on heegeldanud keras värvitud heegelniitidest linikuid.

Sellised lõngad siis saidki. Sokk on juba varrastel! :)

Korvid

Kunagi ammu-ammu (mitu aastat tagasi) heegeldasin need trikoopaelast korvikesed, mis jäid seisma. Tundus, et on vaja kas pitsi serva või mingit muud kaunistust. Suur oli samasugune kui väikegi, ainult laiem. Ja natuke lopergune. See mulle ei meeldinud ja harutasin kuni põhjani üles. Kuna pael oli kortsus, pesin selle veel ära ja hakkasin siis katsetama erinevaid heegelpindu. Lõpuks jäi vahukommi muster. Plussiks see, et hoiab hästi vormi. Miinuseks aga suur paelakulu. See pärast võtsingi juurde heleda trikoopaela, mis on küll jämedam, aga tundus siia sobivat. Natuke paela tuli ikka puudu ja selle võtsin siis väiksemalt korvilt ja sinna serva heegeldasin sama heleda paelaga serva. 

Üks poolik projekt sai lõpetatud! Punane pael on ikka väga ebaühtlane, kohati läks lausa niidiks kätte, seepärast ma tulemusega ka eriti rahul pole ja arvan, et trikoopaelaga on nüüd kõik. Sai ära proovitud. 

Suurema korvi läbimõõt on ca 25 ja kõrgus 8 cm. Väiksemal 15 ja 12.

Kevadetüdruk

Täna panime üles Käsitööklubi näituse "Õidepuhkenud naised". Sain oma töö alles eile valmis nagu mul ikka kombeks! :) Kõigepealt pole ideed ja siis ei tule vaimu peale, et saadud idee teostada. Ega ma iseenese tarkusest ei suutnudki midagi välja mõelda, õigemini mõte lõpuks tuli, söötsin selle Chat GPT-le ette ja tema siis tegi näidise minu kirjelduse põhjal ja eraldi veel tüdruku silueti. Esialgne tööpealkiri oli metshaldjas, aga minu meelest muutus ta töö käigus kevadetüdrukuks. 

Kõige rohkem aega läks mul sõnajalgade heegeldamisega. Tagantjärele tarkusega oleks võinud need lihtsamalt teha. Tegin video järgi. Lilleõied valmisid juba kiirelt ja nartsissid on hoopis ema tehtud millalgi ammu juba. Lõngad on erineva jämedusega puuvillased, mis kodus olemas olid, mõned juba nõukaajast pärit. Heegelnõelad nr 2 ja pisikeste tumesiniste jaoks 1,5. 

Tüdruku kontuurid joonistasin tekstiilimarkeriga. See õnnestus alles kolmandal katsel. Õnneks kangast oli, muudkui käristasin uue tüki ja jälle proovisin. Tahtsin huuli ka värvida, aga värv läks laiali, polnud spetsiaalne kangapliiats. Kangas ka hästi õhuke. Jäi siis nii nagu oli. Kangas on tõmmatud lõuendile. Pildi suurus 40x50 cm. Nagu näha, siis ideest teostuseni muutus päris palju, aga nii see käibki. Tulemus on ikka oma nägu. Kui mehelt küsisin, mis selle pildi nimi võiks olla, siis vastas ta ilma kõhklemata: "Malle metsas!". Ju siis... :)

Näitust saab külastada tervelt kaks kuud: 9. märtsist kuni 9. maini Põlva Keskraamatukogus. Väljas on 24 tööd. Olete oodatud meie kauneid õidepuhkenud naisi vaatama!

Savimaal

Meil siin Mooste Mõisas on savimaali stuudio, ametliku nimega firma Earthbender. Ühel kolmapäeval (28. jaanuar) toimus seal savimaali töötuba, kus me oma kolleegidega osalesime. Väga äge oli. Vahepeal oli väga moes akrüülide valamine, aga seda pole ma ka teinud, küll aga näinud hulganisti videosid. Savi valamise kunst tundub veelgi peenem töö. Need saviveed on hoopis vedelamad, no peaaegu nagu vesi. Ega ma oma katsetusega väga rahul ei ole, vot nüüd tahaks uuesti minna ja veelkord proovida, sest nüüd juba natukene tean, mida jälgida ja mida oodata. Selline ta sai. Nagu öeldakse - kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha...

Mõned pildid ka stuudiost ja meie töötoast. Neid Dorodango savikuule (esimesel pildil) tahaks ka teha.

Kaks savimaali kaunistavad nüüd meie Villakoja tööruumi seinu. Minu oma vasakpoolne. Sobivad mu meelest nii hästi savikrohvitud seinale. 

Kolmas maal läks kolleegi koduseinale uhkeldama. Aga et jääks mälestus meie kõigi töödest, tegin ma  veidi fototöötlust ja panin kõik kolm maali ühele seinale! :)

Heegeldatud müts

Kuna ostsin uue jope, oli jälle vaja uut sobivat mütsi. Seekord heegeldasin mütsi. Sellised "nagu kootud" lehemustrid olid juba tükk aega siin-seal ette tulnud. Tuli tahtmine proovida. Esiteks otsisin välja ühe venekeelse video, mille järgi õppisin põhilise selgeks. Lõng oli millalgi paari aasta eest ostetud Karnaluksist sokkide jaoks, aga tundus ideaalne sellele mustrile ja pealegi sobis jope juurde ka. Mütsi jaoks ostsin õpetuse Etsy´st. Tegin vaid pikema ja sisse on keeratud umbes 10 cm jagu soonikut. Võib-olla oleks pidanud ühe mustrikorra ära jätma, siis oleks alla serva sirge soonikuriba jäänud, aga sai nii nagu sai ja ma olen rahul. Kõrvad on soojas! Ka heegelnõel oleks ehk sobinud pool numbrit väiksem, aga kartsin, et siis jääb heegeldus tuim. 

Aega läks, aga asja sai! Aassilmustega heegeldamine pole just väga lõbus - edeneb aeglaselt ja kuuekordsest lõngast aeg-ajalt ikka mõni kiud tegi vehkat, nii et vahel harutasin natuke või siis peitsin lõngakeeru osavalt töö sisse järgmist rida heegeldades. Tegelikult sai müts valmis juba kuu aega tagasi ja sestpeale on ta igapäevaselt peas. Igati testitud ja nüüd lõpuks ka pildid tehtud töö juures õues. Kodus ju valgel ajal väga ei ole.  

Muster: GIANNA knit-look slouchy

Lõng: Schoeller+Stahl 6x sokilõng Fortissima Color, 

värvikood 202, 75% villa, 25% polüamiidi, 150g = 375 m (lõngatokil kirjas 420m)

Lõngakulu: 1 tokk = 150g

Heegelnõel: nr 4 

Suurus: 57-58

Mardilaat ja kaelakee

Üle mitme aasta käisin taas Mardilaadal. Millegipärast jäi paar aastat vahele. Seda enam oli huvitav vaadata, kas on uusi tegijaid/uusi tooteid juurde tulnud ja millega vanad tuttavad tegelevad. 

Jõudsime neljapäeval täpselt avamise ajaks ja ma arvan, et olime esimese kümne seas, kes sisse pääsesid! Ei olnudki kunagi päris esimesel päeval seal käinud. 

Ringkäiku alustasime saarte piirkonnast ja sattusime Hiiumaa naise Õie juurde kaelakeed meisterdama. Meil oli töö käigus väga tore vestlus ja aeg möödus lennates. Meil aega oli... Maailm on ikka väike. Õie tundis minu majast ühte naist ja saatis talle tervitusi. Mina pole Hiiumaal kunagi käinud (aga loodan väga, et uuel aastal see õnnestub). Õie ütles mulle selle avalduse peale, et tead mis, Hiiumaa on täitsa tavaline. No ma loodan väga, et saan selles ükskord ise veenduda! :) Mulle jäi mälestuseks isetehtud kaelakee ja foto toredast Hiiumaa naisest Õiest. 

Mardilaadal kohtab ka minu tegemisi. Kuidagi ma unustan selle alati ära, et oma kätetöö ka seal, kuigi ise ei müü. Sireli Talu Villakoja toodangu hulgast võib leida minu tehtud kaelarullid, lepatriinud, erinevad lambanahast mütsid, kindad, sussid...  

Seekord oli väga palju näha taaskasutust ehk teisisõnu praegu väga moes olevaid loovkampsikuid/tekimantleid. Üks eriti äge pärlitega tekkmantel on näha siin videos, mul endal ei õnnestunud pildistada.

Alati on tore kokku saada kunagiste isetegijatega. Mareli on alati kohal, seekord tutvustasin end Piibele ja imetlesin tema kauneid tikitud prosse. Mõned tuttavad näod olid seekord kahjuks puudu või siis polnud neid hetkel kohal. Aga küllap järgmistel kordadel näeme jälle!

Mõned asjad tulid koju kaasa ka. Paar raamatut (heegeldiste raamatu sai mõne euro eest, ei saanud ostmata jätta) ja Hiiumaa-aineline pross (no ikka kisub sinna Hiiumaa poole, eks see ole mingi märk) ja mõned Minna marmelaadid, eriti hästi mekkis kuusevõrse marmelaad.

Mardilaada kõik pildid SIIN ALBUMIS. 

Teemantpilt nr 2

Ei ole minust nende teemantpiltide tippijat. Siiski sai üks veel valmis ja vähemalt ühe teen kindlasti veel, mis on juba olemas ja esialgu oma aega ootab. Esimene on siin, osaliselt täidetud. Mõned kaardid olen ka teinud, neid vähemalt hea lihtne teha - saavad kiiresti valmis. 

Seda pilti tegin juunis - juulis, raamid saabusid augusti lõpus, siis millalgi sai pilt raamitud ja nüüd lõpuks ometi fotod ka tehtud. Laisaks olen jäänud... 

Pildi enda suurus on 24x24 cm ja koos raamiga 33,5x33,5. Paspartuu oli raamiga kaasas ja seda pidin kitsamaks lõikama. Pilt on kaitstud akrüülmaterjalist läbipaistva materjaliga, mitte päris klaasiga, aga selles suhtes hea, et transportides ei lähe katki ja on kerge.  

Tegelikult oli mul kaks kassiga pilti, aga korraga üle ei vaadanud ja tegema hakates selgus, et valed pärlid on kaasa pandud. Niisiis piirdun ühe kassiga! :)