Käsitööringis käimise kott

Tundsin puudust ühest sellisest kotist...

... millega käsitööringi minna

... oleks parasjagu väike

... aga mahutaks ikkagi A4 mapi

... hoiaks hästi vormi

... ja poleks mingi tavaline poekott :)

Plaanisin pikalt ja sai lõpuks eelmisel nädalal valmis! Käsitööklubiski käidud korra. Koti alumine pruun osa ja sangad on kardinakanga näidistest, punane kangas taaskasutus (Sõbralt Sõbrale). Kassiga pilt ja täpiline tellitud Aliexpressist.  

Koti suurus on 28x33 ja sügavus 9 cm. 

Koti pealse ja voodri vahel on kaetud poroloon, mis aitab vormis hoida ja põhjas veel täiendav tugevdus.

Sisse leidsin sobiva nõukaaegse sitsiriide. Ühel pool on kaheosaline tasku. Väiksem osa näiteks pliiatsite jaoks.  

Pealmine kassiga pilt on ka tasku.

Pildid tegin töö juures. Seal on mul täpselt selline täpiline tass nagu kassil käes. Igati mind iseloomustav kott sai. 

Pajalapid

Täna on siis järg pajalappide käes. Punased valmisid juba veebruaris, aga oranžid alles eile. Suurus on neil 20x20 cm. 

Tegemise õpetuse leiab videost. Seal on küll veidi teistmoodi kui mina tegin. 

1) Ei jätnud servast tükke kinni, vaid lõikasin neljaks eraldi ribaks. 

2) Kanti ei pannud eraldi, vaid kant moodustub tagumisest osast. 

Punastele pajalappidele ma ei pannud liimiriiet alla, vaid ladusin ribad otse vatiinile, kinnitasin vaid nurkadest nööpnõeltega ja asusin ilupistega (võib tavalise siksakiga) mööda lõikeserva teppima. Neid ribasid ei maksa liiga kurvilisi lõigata, muidu on pärast keeruline õmmelda. 

Oranžid pajalapid said alla ka õhukese liimiriide, nii on kindlam, et ribad püsivad paigal. Neile pajalappidele õmblesin alumisele poolele ka lisaks kirjust kangast keskosa, et hele kangas liialt ruttu ei määrduks. Kuumakindlam ka.

Lisaks võib vaadata veel üht venekeelset videot, kus tagumine külg moodustab kandi, aga selle tegin ma ka omamoodi ehk siis õmblesin nurgad diagonaalselt puhtaks, triikisin õmblusvaru alla ja siis hopsti! pajalapp sisse ja serv kinni. Enne tripp ka paika. 

Sokke saab ka õmmelda

Peale kinnaste õmblemist tuli meelde, et sokke saab ju ka õmmelda. Suur tahtmine oli järgi proovida. Õde kinkis mulle kunagi fliisist õmmeldud toasokid, need olid head soojad. Otsisin taas lõike Pinterestist ja prooviks ei leidnud midagi muud kui mehe viledaks kulunud T-särgi! Aga proovimiseks ei tahtnudki mingit head materjali kasutada. 

Kõigepealt ühendasin kannaosa ja siis ülemise ja alumise poole. Lõiget pidin ümber tegema kuna jalapealne osa oli tunduvalt pikem kui tallaosa. Tegelikult on see isegi lõike jooniselt näha. Aga muidu hea jala järgi lõige. Ülemise serva peaks tegema veniva õmblusega, praegu on tegu sokkide jalga tõmbamisega. Aga need on tõesti vaid proovisokid, peale paari korda jalas kuluvad kindlasti auguliseks. Jalas on uskumatult mugavad!

Kindad

Seekord on ette näidata kaks paari kindaid. Ja mitte kootud, vaid õmmeldud. Meil oli Käsitööklubis taaskasutusprojekt - vanadest kampsunitest kinnaste õmblemine. Mul pole ei vanu ega uusi kampsune kusagilt võtta (isegi kaltsukad olid villastest kampsunitest tühjad), seega tuli mõelda midagi muud välja. Küsisin töö juurest mõned masinkudumite jäägid. Ega need olid ka päris väiksed tükid, nii et hallid kindad sain ilusti ühes tükis välja lõigata, aga puna-rohelised kombineerisin kokku punasest ja kolmest rohelisest toonist. Igatahes said just need viimased ägedad ja jätan endale. Hallid on veidi suuremad ja mulle natuke pikad. Hallid kindad kaunistasin pitsimotiividega. 

Veel tegemisest. Kindad õmblesin kokku 3-niidilise overlokiga ja veel üle tavamasinaga. Alumise ääre tegin ka overlokiga üle, pöörasin kitsalt alla, heegeldasin ühe korra üle ja tegin lihtsa sammastega rea. Kindamaterjal oli eelnevalt pesumasinas pestud.  

Lõige on kokku kombineeritud erinevatest lõigetest. Ideesid leiab Pinterestist. Kui teha vanast kampsunist/džemprist, siis saab alumise soonikuserva edukalt kasutada kinnaste randmeosaks. 

Proovisin õmmelda ka sokke, aga sellest järgmisel korral. Päris mitmed asjad ootavad blogisse pääsemist! :)

Pluusi tuunimine

Ostsin kord interneti teel kena pluusi. Tundus huvitav, säbruline muster ja mis peaasi - puuvillane. Tuli postiga kohale ja oh häda, kaelus nii avar ja see mulle kohe üldse ei meeldinud. Isegi suveriietel ei meeldi, ammu siis veel paksemal rõival. Surfasin veidi Pinterestis ja leidsin hea idee heegeldamise näol. Valisin pluusiga samas toonis heegelniidid ja improviseerisin kaelusesse miskit. Päris hea sai! Lisaks said pikendust ka varrukad, need ongi sellised kolmveerandpikkusega. 

Punane on tavaline heegelniit, aga hele hallikas lõng ostetud taaskasutusest, Katia Papiro (53% puuvilla/47% linast). See on nelja keeruga lõng, mille harutasin pooleks.

Kaelaehte vaselistega ostsin Mardilaadalt ja kuna seesama pluus oli seljas, siis läks kohe käiku ka. Põhimõtteliselt ostsin poolvägisi tegija käest ära. Ta püüdis küll algul selgitada, et see on näidis ja pakendit pole... Mina võtsin mannekeeni pealt, panin omale kaela, ütlesin, et pakendit pole vajagi ja maksin raha! Sain veel soodustust ka! :) 

P.S. Tavaliselt ma nii häbematu pole, aga seekord oli mul just seda kaelaehet vaja! 

Tegija on Jane Nikolai ja tema FB leht Minu muinasaeg on täna. 

Jõululinik

Tegime Käsitööklubis jõululinikuid. Selle video järgi. Ega mul neid jõulukangaid väga pole, aga siit-sealt on ikka midagi kokku korjatud, osad mingid tehase jäägid ribadena ja osa Sõbralt Sõbrale poest taaskasutusena. Tagumiseks pooleks on tavaline valge puuvillane kangas. 

Heaks abivahendiks on selline 60° joonlaud. Minu oma pärit Aliexpressist. Sarnast saab Karnaluksist ka. Aga saab ka ilma, kui millegagi on 60° nurka mõõta.  

Liniku kinkisin emale jõuludeks, mul endal sellist lauda pole, kuhu ta sobiks. Emal on ümmargune laud olemas, isegi kaks. 

Aastaga sokid valmis!

Täna näitan veel ühed sokid ette. On ju viimane oktoobrikuu päev ja teatavasti sokid + oktoober = soktoober. Tegelikult paljud inimesed ei teagi selle algset tähendust. Lühidalt siis lugu järgmine: 

2011. aasta oktoobris mõistis ameeriklane Brad Montague, et tema kodulinnas on palju kodutuid ja ta tahtis sellega midagi ette võtta. Kodutute kogukonna vajadusi uurides sai ta teada, et sokid on kõige vähem kodutute varjupaikadele annetatud esemed. Nii et Brad asus tegutsema. Ta hakkas end filmima kui ta jagas tänavatel sokke ja soovis inimestele "Head soktoobrit!". Ta postitas need videod sotsiaalmeediasse. Nende videote kohta levis kuuldus ja inimesed tahtsid teada, kuidas nad saaksid aidata. Sellest ajast peale on Soktoober plahvatuslikult kasvanud! Inimesed üle maailma aitavad oma kohalikke kodutute varjupaiku. 

Minu eelmise postituse sokid lähevad ka heategevuseks. Tänased aga jäävad endale. Neil on pikk ajalugu. Alustasin eelmise aasta oktoobris ja lõpetasin selle aasta oktoobris. Millegipärast jäid nad pooleli, siis tulid muud tegemised, kevad ja suvi ja nii nad vaikselt ootasid, millal keegi neid jälle kätte võtaks. 

Võitsin kord Liann Lõngade 10 eurose kinkekaardi. Valisin kaua aega, aga lõpuks ei osanud midagi muud võtta kui selle sokilõnga. Mulle meeldivad ise mustrit loovad lõngad. Et liiga igav ei oleks, lisasin ka koemustri. Kand on hiljem vahele kootud. 

Koemustri joonistasin ka üles. 

Lõng: Gründl Hot Socks Arco 6-kordne sokilõng, värvikood 2, 75% villa, 25% polüamiidi, 150g = 375m

Lõngakulu: 90g

Vardad: nr 2,5 

Silmuseid varrastel: 63, kanna jaoks jätsin 33 ja pealmisele poolele 30, 3 silmust kahandasin peale kanda 20., 30. ja 40. real talla all keskel

Suurus: nr 39-40