12 mai 2019

Padi emale

Eelmise aasta oktoobris käisime Vastseliinas Ilmel külas ja saime tohutult inspiratsiooni lapitöödeks. Sealt hakkas mulle meeldima üks tehnika, mille nimi inglise keeles on Flic Flac Patchwork. Nii tegingi mõned padja pealmised pooled valmis, aga sinnapaika need jäid. Nüüd sai üks emadepäevaks valmis ja emale kingitud. Õmblesin mööblikangastest, tagumine pool on samuti üks neist beežidest kangastest. Kindlasti teen selliseid patju veelgi, mõned ju pooleli sügisest saati.

Padja suurus on 40x40 cm.


02 mai 2019

Väike kotike

Kui ma Pinterestist selle koti õpetuse leidsin, siis teadsin kohe, et seda ma tahaksin proovida. Inglise keeles võib otsida märksõnade snap bag järgi. Mina kasutasin kahte õpetust. Mõõdud võtsin Deedle&Thread kodulehelt ja koti õmblesin ASG in the SLC blogi õpetuse järgi. Ma nimelt tahtsin jälle saada puhtaksõmmeldud voodrit ja läksin seetõttu raskemat teed. Oli pusimist küll, aga enam-vähem sain hakkama. Esimene õpetus on muidugi lihtsam.

Kotikese teeb eriliseks metallmõõdulindist kinnis, mis töötab üllatavalt hästi. Mõõdulindi laius peaks olema 1 toll ehk 2,5 cm. Koti külgedel on kolmnurksed "kõrvakesed", mis on abiks koti avamisel.



27 aprill 2019

Vardapesa ja pinal


Märtsis olin õmbluslainel. Lõpuks võtsin kätte ja pildistasin oma tööd ära. Need said tehtud Himmaste käsitööringis Kaire juhendamisel. Esimesena valmis vardapesa. Olin seda juba ammu tahtnud teha, nüüd sai lõpuks tehtud, kuigi nüüd plaanin endale hoopis uue teha, sellele on juba soovija olemas. Ja siis oleks veel vaja teine pesa pikkadele varrastele ja kolmas heegelnõeltele.

Esimese kohta võib rahule jääda, järgmist tehes juba tean, mida arvestada. Vardapesa käib kokku neljaks. Lisaks varrastele mahutab see ka joonlaua ja varda suuruse mõõdiku. Vardad saab panna kahelt realt. Üleval on klapp, mis hoiab vardaid välja kukkumast.




Teiseks tegime pinali. Õpetus on põhimõtteliselt sama, mis Leevel kunagi kenasti kirja pandud (vaata siit). Meil olid ainult teised mõõdud ja mõni väike erinevus veel. Kuna mul overlokki pole (loe: märtsis veel polnud, nüüd on), siis kantisin sisemised õmblused, et oleks ikka sisemine ilu ka!



Üks isevärki tarvikutekotike sai veel boonusena valmis, seda näitan järgmises postituses. 

22 aprill 2019

Emmeliine

Kullakallis kaisukaru nr 2 ehk siis Lilleliisi väljakutse teine karu. Olen seadnud endale eesmärgiks heegeldada 6 karu. Mäletate, Toots ütles õpetaja Laurile: "Kui ma kahte rehkendust ei jõua, teen ühe." Ma luban siis samamoodi kahe kuu peale ühe karu teha!

Kuna alustasin märtsis, siis valisin lilla lõnga. Kangadetailidega oli raskusi, minu tohututes kangavarudes praktiliselt puudub lilla toon... No mis sa kostad, seda viga peab hakkama parandama. Tänu sõbrannale sain ikkagi täpselt õige kanga ja roheline klapib ka ideaalselt silmalaikudega. Selline ta siis saigi - minu Emmeliine. Nimi tuli kohe kui karu valmis sai.



Lõngad:
Steinbach Wolle Capri (värv 15 lilla), 50g = 125m, kulus täpselt 1 tokk
Steinbach Wolle Capri (värv 33 helelilla) paar meetrit ninaks
Sissy 5 (värv 318 heleroheline), 50g=200m, natuke silmalaikudeks

Heegelnõel: nr 2,5

Karu pikkus: 20 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru
Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern
#treasuretheteddy

04 aprill 2019

Vardahoidikud

Kudusõltlasel on ikka vaja poolik töö endaga kaasas kanda. Kuidas sa saad aga kindel olla, et vardad kotis töö seest välja ei jookse ega millega taha takerdu? Õige, meisterdame vardahoidiku! Parem veel kui mitu!

Selleks läheb vaja laiemat kummi (minul 2,5 cm) ja paksu nahka. Kumm tuleb lõigata pisut lühem kui vardad, ma tegin tunde järgi, mõõtsin kummiga varraste pikkuse ja õige pisut venitasin kummi. See oleneb ka kummi tugevusest. 18-19 cm võib kuluda kummi 20 cm varraste jaoks. Nahast otsad lõikasin 2,5x5 cm. Naharibad murdsin pooleks ja asetasin sinna kummi vahele. Õmblesin nahaõmblusmasinaga. Kui sellist võimalust pole, võib ka käsitsi õmmelda, aga eks see üks tükk tööd ole. Minu tavaline odav kodumasin nahka õmmelda ei taha, aga mine tea, ehk uuemad moodsamad või just vanad head masinad saavad sellegagi hakkama, kui nahanõel alla panna ja ehk teflontallaga õmmelda. Või siis kasutada (küpsetus)paberit, mille pärast saab ära rebida.

Veelgi lihtsam moodus pooliku töö hoidmiseks koosneb ümarkummist ja jope stopperitest. See pildilolev isend on mulle kingitud. Kasutan usinalt!


P.S. Pooleliolev sokk ei ole minu kootud! :)

01 märts 2019

Roosa linik

Ühe töö võib nüüd jälle lõpetamata tööde nimekirjast maha tõmmata. Alustasin selle linikuga juba aastate eest, ma isegi ei mäleta enam, see võis olla kümmekond aastat tagasi. Viimast rida heegeldades avastasin juhuslikult, et olin 12 asemel 11 mustrikorda heegeldanud. Sinna see töö jäigi. 

Eelmise aasta novembris harutasin liniku üles ja heegeldasin uuesti. Ja alles nüüd veebruaris sai linik lõpuks ka ema pool tärgeldatud. Mul nimelt pole kodus sellist kohta, kuhu töö üles tõmmata, emal on selleks hea suur stend. 



Heegelniit: Coton Lustre, made in Algeria, pärit nõukaajast
Heegelnõel: nr 1,5
Liniku läbimõõt: 34 cm

23 veebruar 2019

Kullakallis kaisukaru

Selle Mõmmi lugu sai alguse Lilleliisi väljakutsest heegeldada sel aastal igas kuus üks Kullakallis kaisukaru. Juba alguses sai selgeks, et ega ma iga kuu karu heegeldada ei jõua, aga mõne tahaks ikka juurde teha. Kasvõi kahe kuu peale ühe. Seda karu alustasingi jaanuaris, tegelikult küll 28-ndal, nii et aega läks alla kuu. 

Ega siis mina oskan ikka asja keeruliseks ajada. Võtsin imepeenikese lõnga, ei teagi, kust ma selle saanud olen ja mis materjaliga tegu, tõenäoliselt mingi akrüülisegu, veidi karvane. Harutamisel takerdus kinni, aga mina ju teadupärast ilma harutamata kohe ei oskagi. Nina ja silmalaigud said veneaegsest kreemikast heegelniidist. 

Mu õde ristis karu Johanneseks!

Ja siis me läksime fotosessioonile! Kolmekesi. Üks pildistas, üks poseeris ja üks otsis sobivaid võtteplatse. Nii palju pilte sai, aga midagi ei raatsi näitamata ka jätta. 

Männi otsas.


Nagu pilvede pääl...


Suure kivi peal puhkamas.


Mahalangenud kase tüvel.


Turvaliselt suurtes pihkudes...


...ja minu käes.


Puu otsa ronimas.


P.S. Mu mees väidab järjekindlalt, et see on hüljes! :))) Alates sellest ajast, kui tal veel kõrvu polnud.

Lõngad: kodustest varudest tundmatu akrüülisegune lõng ja veneaegne puuvillane heegelniit (nina ja silmalaigud)

Heegelnõel: 1,5

Karu pikkus: 13 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru
Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern
#treasuretheteddy