22 november 2017

Muljeid Mardilaadalt

Käisin üle nelja aasta taas Mardilaadal. Seekord Sireli Talu Villakoja rahvaga, kus ma ka alates sellest suvest töötan.


Laat oli väga tore, ega ei oskagi kohe midagi konkreetselt välja tuua. Hea on ennast kodunt välja vedada ja eriti tore on kui selleks lausa sunnitakse! :) Nimelt olla küla peal üks inimene meile siiralt kaasa tundnud, et kas teid, vaesekesi, sunnitakse ka sinna minema... :D 

Mõningaid sõpru ja tuttavaid näengi ainult laatadel või muudel suurematel käsitööüritustel. Tore oli kohtuda Kersti, Mareli, Tiina, Maaja ja veel mitmete vähem või rohkem tuttavatega. 

Inspiratsiooni ja emotsioone sai kohe kuhjaga. Üks kõige lemmikumaid üldse olid need rõõmsavärvilised nahast tooted.


Viljandi Käsitöökoja müügiplatsil köitsid eriti vahvad kootud hobused.


Ja kõike muudki jõudis piltidele. Edasi vaata SIIT

Minu ostud said sellised:

29 oktoober 2017

Oranžid sokid

Praegu on küll Soktoober, aga minu sokid seekord teemasse ei sobi. Lõpetasin sokid juba septembris. Aga alustasin... ma isegi enam ei mäleta, aga aasta võis olla siis 2012-2013. Vot see on alles tase! :) Eks need sokid muidugi seisid, ootasid oma aega ja said lõpuks valmis ka. Loodetavasti järgmistega läheb kiiremini. Lõngad juba ootavad.

Kudusin koos peenikese mohääriga, alustades säärest ja lõpetades varbaga - ühe pika soolikana, kuhu hiljem kudusin vahele kanna. Sellist kannavarianti olen varem korra teinud ja kindlasti teen veel edaspidigi. Sobib nii säärest kui ka varbast alustatud sokkidele.


Lõngad:
Yarn Art Crazy Color, 65% akrüüli, 35% villa, 100g = 260m (värv 100)
Mohäär - peenike (lõngavööd pole alles)

Silmuseid varrastel: 52
Soonik 3:1

Parajad 39 jalale (pikkus kannast varbani ~25 cm). Saadaval! 

24 september 2017

10 juuli 2017

Väike kotike

Õmblesin ühel õhtul endale väikse koti, millega lõuna ajal söömas käia. Ja mitte ainult. Mõni teinegi kord läheb vaja just sellist parasjagu väikest taskut, kuhu rahakott ja telefon sisse mahuks.

Koti alumine osa on Põlva naise seelikuriidest (puuvillane) ja ülemine tugevast linasest. Peale õmblesin puuvillast pitsi ja paela. Kott on mõlemalt poolt ühesugune. Koti "rihm" on siidine keerutatud nöör, mille kunagi ostsin teatrikoti tarbeks, aga ei osanud seda raudade külge kuidagi kinnitada. Nöör on hästi hargnev ja küllap peaks sel juhul sinna mingid metallotsikud otsima. Selle kotil aga õmblesin nööri lihtsalt õmbluse vahele. Nööbi kinnituseks on ümar kumm ja sellega oli tore lugu. Mees ostis just mõne päeva eest ehituspoest mõned tööriistad ja ühele oli selle kummiga kinnitatud silt. Mina aga olin just parasjagu mõelnud, et kust sellist peent ümarat kummi saaks... Kotti õmmeldes turgatas pähe, et äkki mingid patsikummid on ka sarnased (juhuks kui poes seda õiget kummi ei ole või pood on liiga kaugel). Ja lõpuks nööp. Mul oli valida õunapuu, kadaka ja pihlaka vahel ja ma valisin viimase.

Koti mõõdud on 18x23 cm.



Koti sisse sai siniste roosidega puuvillane kangas, mis eelmises elus oli kellegi kardin. 


See kotike oli väike näpuharjutus. Nüüd on plaanis juba suurem kott õmmelda. Vana on juba ammu üsna räbal ja pleekinud. 

29 juuni 2017

Suvemüts

Mu mehel oli kindel soov saada endale suvemüts ja mina pidin selle loomulikult valmis tegema. Kuna ma sellist mütsi olin vaid ühe kunagi ammu teinud ja sellegi lapsele, siis otsisin netist mingitki mustrit või juhendit ja valisin lõpuks välja õpetuse Katariina kudugurmee blogist. Aitäh Anneli!

Esimesed pildid said tehtud juba toomingate õitsemise aegu, aga need polnud kõige paremad. Seekord õitsesid sõnajalad ja parasjagu käibki sõnajalaõie otsimine! :)


Heegeldasin olemasolevatest Steinbach Wolle Capri jääkidest ja heegelnõela suurust täpselt ei mäletagi, aga võis olla 3,5.

26 mai 2017

Roosipäev

Eelmisel laupäeval toimus Meremäel 7. Roosipäev. Varem olen käinud ka vist ühe korra, aastal 2012. Rohkem nagu ei tule meelde.

Päev algas tervituste ja muusikaga. Setomaa ülemsootska Aarne Leima oli tulnud ka tervitama.



Väiksele kontserdile järgnes Ingvar Luhaääre loeng värvide mõjust inimesele ja siis võis asuda juba käsitöö nautimise ja isetegemise juurde. Õpitubasid viisid läbi ka Soome külalised, nende käe all sai proovida näiteks emaileeritud ehete valmistamist, mis oli väga menukas, või maalimist. 

Meie läksime kõigepealt üles 3. korrusele, kus vaatasime Raili Riitsaare näitust „Elu mustrid seto tikandis“. Meister ise (pildil keskel) oli meile giidiks ja rääkis huvitavaid lugusid tikandite päritolust ja nende tegemisest.





Edasi uuditasime juba, mida õpitubades põnevat tehakse. Mina proovisin foamiranist (vahtplastist) lillede tegemist. Olen seda juba tükk aega tahtnud katsetada, nüüd oli hea võimalus. Pildil olevad lilled on muidugi õpetaja Ülle tehtud. 


Väga vahvad olid villaehted ja mulle meeldisid just need arhailise tikandiga villapallid kaelakeel.




Seinetel olid välja pandud lapitööd.





Keraamika ja laastumaalid meie kandist, Põlvast.




Ja minu lilleke sai siis selline. Nüüd on vaja materjali hankida, siis saab omal käel edasi õppida.

16 aprill 2017

Pühademunad salvrätitehnikas

Ma pole mitu aastat mune värvinud. Seekord andis Eve tõuke ja tahtsin ka salvrätitehnikat proovida. Ema käest sain vihje proovida munavalgega. Ja see õnnestus! Pintseldasin munale kõigepealt munavalget, lisasin pildi (salvrätist ainult pealmine kiht, alumised tuleb eemaldada) ja pealt silusin jälle munavalgega pildi kenasti paika. Seda tööd on hea teha poole muna kaupa, lasta ühel poolel veidi kuivada, veel parem kui on kannatust kauem oodata. Mul eriti ei olnud, tegin neljal munal ühed pooled valmis ja siis alustasin teiste pooltega. Veel kuivamata salvrätt võib jääda näppude külge kinni ja pildi rikkuda. Aga lõpptulemusega võib täitsa rahule jääda. Peaasi - ei mingit keemiat ja munad on täitsa söödavad! Nüüdseks ongi juba otsas, aga eks järgmisel aastal jälle!



Ema oli ka sama tehnikat teinud ja tema munad said sellised ilusad lillelised: