Sokid

Lõpuks on mul jälle midagi näidata, kuigi need sokid said ammu valmis. Kokkuvõtvalt: alustasin märtsis, lõpetasin aprillis, viimistlesin mais ja pildistamiseni jõudsin juulis.

Soki soonikuosa on tehtud selle video järgi. Algul lõin üles 72 silmust, peale soonikut kudusin veel ühe rea sama lõngaga parempidi ja sellel real kasvatasin ka mustri jaoks 8 silmust juurde. 

Otsisin ja proovisin erinevaid mustreid, miski ei tundunud hea. Lihtsalt triibuline ka ei kõnetanud, tokis tundus lõng ometi nii ilus. Lõpuks jäi YouTube´is silma üks huvitav muster ja rohkem ma enam otsida ei viitsinud. See muster jäi! Mis vardaga mis osa sai kootud, on muidugi enamuses meelest läinud. Iga kord luban endale, et järgmine kord panen kõik kohe kirja, aga näed, ei pane. Jääb ju meelde... Mustri põhiosa on kootud 2,5 varrastega, AGA tallaalune triibuline osa nr 2 vardaga (kaks varrast 2,5 ja kaks varrast nr 2). Pidin kogu aeg meeles pidama, et ikka õige vahetusvarda võtaks. Kui te videot vaatate, saate aru, miks ma seda tegin. Mustriosa tõmbab rohkem kokku ja tald venib liiga pikaks. 

Kannaosa on tehtud ületõstetud silmustega, aga vaheldumisi. 

Tegin ka väikese skeemi. Kaks rida kududa ühe värviga, kaks teise värviga ja nii vaheldumisi. Kõik silmused on parempidi või siis ületõstetud. Lihtsaks teeb asja see, et ühel real erinevaid värve ei kasutata.

Lõng: Regia 4-kordne sokilõng, värvikood 01047, 75% villa, 25% polüamiidi, 100g = 420m

Regia 4-kordne sokilõng, värvikood 02735, 75% villa, 25% polüamiidi, 100g = 420m

Vardad: nr 2 ja 2,5 

Silmuseid varrastel: 72, peale soonikut 80

Suurus: nr 40

Pajalapid

Õppisime käsitööringis šenilltehnikat. Valisin esimeseks katsetuseks midagi väikest - pajalapid. Kangakihte sai 6, aga lahtilõigatud 5. Lisaks veel õhuke puuvillane vatiin ja tagumine kangas, millest moodustub ka kant. Proovisin seekord kandi keeramiseks uut moodust. Pean mainima, et õhemate kangastega toimib hästi, pajalappidega seda rohkem ei kordaks. 

Jooned on õmmeldud 1 cm vahedega. Enne tagumise poole/kandi õmblemist viskasin korraks pesumasinasse (lühiprogrammiga). Võib karvastada ka mehaaniliselt, lisan postituse lõppu video. 

Pajalapid on suurusega 21x21 cm. Kangad on 100% taaskasutus. Kasutasin siin oma vana kollaste roosidega seelikut, mille nooruses ise õmblesin, seda on kolm kihti ja lisaks veel kaks kihti ühest kittelkleidist. Kõige alumine on punane. Tagumine pool on teise ringi poest. Püüdsin sättida nii, et mustrit ettepoole ei tuleks, no peaaegu õnnestus. 

Lisan siia veel mõned videod:

Pajalapid

Šenilli karvastamise variandid

Üks ilus vaibake

Peapael

Vahelduseks õmblemisele väike heegeldus. Hea lihtne teha, saab ruttu valmis ja õpetusvideo ka puust ette ja punaseks tehtud. Kui videot vaatate, siis võtke hääl maha, sest seda pole vaja ja aru ei saa nagunii midagi, kui te just portugali keelt ei valda. 

Üks pilt peas ka: 

Kuna tahtsin esialgu vaid proovida, siis otsisin vanade lõngade hulgast seismajäänud akrüüliseguse helerohelise lõnga ja kuna see tundus liiga erk ja ka liiga peenike, siis lisasin tumedama rohelise mohääri. 

Lõngad: Steinbach Wolle Silber Babi, 47% akrüüli, 22% polüamiidi, 17% villa ja 14% viskoosi, 50g = 190m

Alize peenike mohäär

Heegelnõel: 3,5

Nartsiss

 

Vahelduseks üks nartsissiga seinapilt aluspaberitehnikas. Alustasin täpselt aasta tagasi. Algul nägi pilt välja selline:

Küljed sirgeks, serva oranžid ribad ja voodriks tugevam ja tihe vatiinitaoline materjal. Õie ja lehtede ümber on natuke tepingut ka. 

Kuna suvel oli päevavarju heegeldamise maraton, siis pildi lõpetamine jäi oktoobrisse. Siis lisasin tagumise kanga, tegin üles tunneli ülesriputamiseks ja kantisin töö. Saigi valmis ja läks kohe Käsitööklubi juubelinäitusele. 

Peale sügisest näitust läksid osad tööd maakonna raamatukogudesse näitusele ja nii saingi alles nüüd oma nartsissipildi tagasi. Õigeks ajaks, kevad ju enam-vähem käes!

Pildi suurus on 30x37 cm. 

Mustri leiab Paper Panache lehelt. 

Lumikellukesed

Järgmine lapivitraaž. Seekord tehtud ümmargusele 30 cm lõuendile seinapildiks. Eeskujuks klaasvitraaž ja muster. Öeldakse, et esimene vasikas ei pruugi aia taha minna, teine aga küll! :) Umbes nii juhtuski. Kasutasin algul sama kanti nagu tulbilinikul. Liimisin kandi paika ja see, mis ma nägin, ei meeldinud mulle. Lai must kant domineeris liialt ja sõi mustri ära, eriti õite osas. Sain siis kitsama kandi ja lõikasin seda veelgi kitsamaks, lõpptulemusena jäi kant 6mm laiuseks (tulbilinikul 8,5mm). Nüüd võis tulemusega rahule jääda! Liimitud kandi mahakakkumisega tuli osa detaile ka välja vahetada - need tumerohelised sädelevad on väga hargnevast kangast. Seekord kasutasingi siidiseid ja sädelevaid kangaid.

Lõuendi servas on veel üks laiem kant, mis on ühest servast äärekandi külge õmmeldud ja tagumise poole külge klammerdatud. 

Lapivitraaž

Käsitööklubis võtsime seekord teemaks lapivitraaži. Tegelikult alustasin sellega juba eelmisel aastal, kuna pidin natuke ka õpetajaks olema. See esimene suur töö on aga pooleli, st peaaegu valmis, ainult servakant veel puudu, aga selleks tuleb mul korra Karnaluksis käia. 

Täna aga näitan teist tööd, mis on palju väiksem ja sai ruttu valmis - üks kena kevadine tulbilinik. Läbimõõt 29,5 cm. Idee sain Pinterestist, päris vitraažist. 

Kõigepealt liimisin aerosoolliimiga värvilised detailid valgele taustale. Kanga all on veel 3mm puuvillane vatiin ja õhuke kangas. Siis tegin vabakäetepinguga veidi mustrit valgele taustale. Selles pole ma veel eriti osav, aga õnneks ei paista väga välja ka. Lõpuks liimisin kangaliimiga triigitud kandi paika ja siis õmblesin. Enne servakandi õmblemist lisasin alla veel ühe tumerohelise kanga, sest mulle ei meeldinud heledal taustal mustad tepingud. Servakandi triikisin nii, et tagumine pool on umbes 1-2 mm laiem. Kokku läks ca 4,2 m musta diagonaalkanti. 

Meil siin Põlvas kangapoodi pole. Siis tuleb olla leidlik. Ostsin paar sobivat padjapüüri (rohelised toonid ja punane) ja aeg-ajalt leiab head materjali ka Sõbralt Sõbrale ja Samaaria poest. 

Järgmise lapivitraaži muster on juba välja prinditud ja nüüd sukeldun kangaid otsima. 

Veel üks kotike

Enne jõulu sai veel üks kotike tehtud. Põhimõtteliselt samasugune kui see, ainult paar cm kitsam. Need kaks ja suurem ribadest paneeliga kott läksid jõuluvana kotti (töökaaslastele kingituseks). 

Pildid said seekord tehtud kiiruga, päevavalgust polnud kusagilt võtta ja seetõttu ei kannata kriitikat. Aga olgu nad ajaloo huvides siia ikkagi jäädvustatud, tuunisin neid natukenegi paremaks.