Poolkindad

Mõni aeg tagasi rääkis ema, et tal hakkavad arvuti taga käed külmetama, oleks vaja selliseid ilma sõrmedeta kindaid. Ma jätsin selle meelde ja tegin jõuluks ära. Panen enda jaoks siia kirja ka üldjoontes tegemise käigu, ehk läheb teinekordki vaja. Nagu pildiltki näha, oleks võinud paar parempidist rida alguses ära jätta ja need hoopis peale mustrit teha, aga mis tehtud, see tehtud. Alguses kudusingi 3 parempidist rida peale mustrit, aga harutasin üles, kuna kinnas oleks liiga pikk saanud.   

Lõin üles 56 silmust 2,5 varrastega ja kudusin 15 rida 1x1 keerdsilmustega soonikut. 

Järgmine rida parempidi koos kahandamistega - iga 6. ja 7. silmus kokku kududa. 

Varrastele jäi 48 silmust. 

Edasi võtsin nr 3 vardad ja kudusin veel 3 parempidist rida. 

4. real alustasin pöidlakiilu ja mustriga. Muster on pärit Haapsalu salli raamatust (rombspiraalkiri). Mustrit kudusin 31 rida x 2 (parempidised vaheread). Pöidlakiilu kudumisel oli abiks Kristi Jõeste/Kristiina Ehini raamat Kirjatud teekond. Pöialt kudusin 5 rida (koos üleskorjatud silmuste reaga). Silmuseid kolmel vardal 7-6-7. 

Lõpetuseks nii kindal kui pöidlal nr 2,5 varrastega 5 rida soonikut.

Ja sellised nad siis said. 

Lõng: Lana Gatto Feeling, värvikood 12947, (70% meriinovill, 20% siid, 10% kašmiir), 50g = 140m, lõngakulu 40g

Vardad: nr 2,5 (soonik) ja 3

Pajalapid

Käsitööklubis olid teemaks pajalapid ja teised õmmeldud köögiaksessuaarid. Sain nüüd omad valmis. Esialgu küll ainult pajalapid - õunakujulised. Idee on netiavarustest, tegin pildi järgi ja veidi enda moodi. Ühed roosad ja teised rohelised. Selliseid kangaid oli kodus olemas. Vahele panin kaks kihti vatiini, mis on triikrauaga veidi kokku pressitud, parasjagu nii palju, et nad väga jäigaks ei muutuks. Lehtede all on ka vatiinikiht.

Õuna suurus (ilma "sabata") 21,5x17,5 cm.

Suverätik nr 3

Täna siis näitan viimast ehk augustikuu rätikut. Siin saavad kokku liivarand ja türkiisikarva meri ja lained. Kalinda Shawl on saadaval tasuta mustrina (siin lingil allapoole kerides), aga mina taas ostsin mustri, kuna tasuline versioon on mustriskeemiga.

Lõnga jäi üle 12 grammi. 

Lõng: YarnArt Rosegarden (värvikood 324) 100% puuvill, 250g/1000m, lõngakulu 1 kera

Heegelnõel: nr 3,5

Muster: Kalinda Shawl tasuta kirjeldusena ja tasuline skeemiga

Rätiku suurus: 176 (pikim külg) x 130 (küljed) x 94 (keskelt ülevalt alla) cm

Suverätik nr 2

Juulikuus heegeldasin sinise rätiku. See erineb teistest selle poolest, et on heegeldatud diagonaalis, alustatud ühest, helesinisest nurgast  ja lõpetatud tumesinise küljega. Kui sall kaela siduda, on üks ots hele, teine tume. Salli nimi on Droplets ja mustri pidin ostma. Muster on kirjeldusena, aga väga lihtne tegelikult. Kuna kirjeldust on raske jälgida, siis joonistasin endale "spikri" ehk tingmärkidega joonise. 

Sinist rätikut oli kõige raskem pildistada. Viimasel pildil on ehk kõige paremad värvid. 

Sellest kerast jäi üle 13 grammi. Järgmine mustrikord poleks vast välja tulnud ja pealegi ei tahtnud ma liiga palju tumedat. Tumeda, mustjassinisega sai tehtud vaid viimane nuppude rida. 

Lõng: YarnArt Rosegarden (värvikood 325) 100% puuvill, 250g/1000m, lõngakulu 1 kera

Heegelnõel: nr 3,5

Muster: Droplets

Rätiku suurus: 200 (pikim külg) x 145 (küljed) x 96 (keskelt ülevalt alla) cm

Suverätik nr 1

Meil oli Käsitööklubis selline projekt, et jäime suvetööle! :) Ülesandeks anti heegeldada mõnus suvine puuvillane rätik. Mul sai valmis koguni 3 rätikut - iga kuu kohta üks. Nüüd on rätikud näitusel käinud ja viimane aeg neid teile ka näidata. 

Esimene, juunikuu rätik. Rohelised-roosad-lillad toonid. Muster SisLove Shawl on tasuta saadaval Ravelry´s (esimene PDF). Kodulehel SisHomemade on veel ilusaid salle. 

Lõng on mõnus pehme, 8-kordne. Iga teatud aja järgi vahetub üks niitidest teise värviga, nii need sujuvad üleminekud tekivadki. Kasutasin ära terve kera, mida lõpupoole, seda enam hakkasin muretsema, et lõnga ei jätku viimaste ridade lõpetamiseks, aga järele jäi koguni 20 cm lõnga! :) 

Lõng: YarnArt Rosegarden (värvikood 312) 100% puuvill, 250g/1000m, lõngakulu 1 kera

Heegelnõel: nr 3,5

Muster: SisLove Shawl

Rätiku suurus: 190 (pikim külg) x 130 (küljed) x 86 (keskelt ülevalt alla) cm

Pastelsed sokid

Eelmises postituses näitasin munavärvidega värvitud lõnga. Nüüd on sokid valmis! 

Võtsin lõnga kahekordselt ja lisasin veel peenikese beežides toonides mohääri, mis muutis pastelsed toonid veelgi mahedamaks. Natuke tähelepanu ja aega nõudis kahe lõnga hoidmine samas värvitoonis, kui need läksid nihkesse, sai jälle jupike vahelt ära võetud. Aga lõpptulemus on üllatavalt pehme ja mõnus. Kanna tegin saksa moodi lühendatud ridadega, raamatust Lena Fuchs "Suur sokiraamat". Sääreosa muster on ajakirjast Käsitöö, oktoober-november 2020 (teemantmustriga sokid).

Lõngad:

Tekstiilivabrik Areng, poolvillane - kahekordselt

Løve Garn Multi Kido (71% mohäär, 29% polüamiid) ca 25g = 240m

Vardad: nr 3 (ülesloomisel 3,5) 

Silmuseid varrastel: 60

Lõnga värvimine

Pühademunadest üle jäänud värve ei raatsinud niisama ära visata, otsisin ühe esimese ettejuhtuva lõngatoki ja sain päris ilusa pastelsetes toonides kirju lõnga. Tekstiilivabrik Areng, poolvillased jäätmed - nii oli sildi peal kirjas. ГОСТ 1984 ENSV. Villasesisaldus on kindel, aga mis see teine pool on, pole aimugi, kuigi ise kahtlustan, et puuvillane. Kui keegi on kursis, võiks teada anda! Miks nad jäätmed on, ka ei tea, täitsa korralik ühekordne lõng on. Värvi võttis kenasti peale. 

Nii munade kui lõnga värvimisel kasutasin ainult nelja värvi - roosat, lillat, sinist ja rohelist. Kollase jätsin järgmiseks korraks. Nüüd on lõng juba kerades ja sokk varrastel. Varsti näeb lõpptulemust!

Tikitud linik

Käsitööringis olid teemaks esiemade nostalgilised tikandid. Mul polnud pikka aega ühtki head ideed, aga siis leidsin netis surfates tikandi, mis mind kõnetas. Ja mustri leidsin ka. Mustri "venitasin" arvutis ümmargusemaks, et paremini liniku kujuga sobiks. Esialgu mõtlesin tikkida sarnaselt, värviliste lilledega, aga töö käigus plaan muutus ja suuremate lillede asemele tulid hoopis väiksemad meelespeaõied. Pisikesi õisi tegin rohkem kui mustris antud ja viie kroonlehega nagu meelespea olema peab. Kasutasin tikkpistet ja linnusilmapistet. 

Mustri joonistasin spetsiaalse kangapliiatsiga, mis veega maha tuleb. Ostsin need Aliexpressist. Katsetasin kangatüki peal eri värve ja tulemus - valge ja roosa olid ära kuivanud, lilla ei tahtnud hästi veega maha tulla, aga sinine osutus ideaalseks! 

Tikkisin ära sinised linnud ja rohelised lehed ja siis vaadates joonistatud siniseid lilli ma otsustasingi käigu pealt meelt muuta ja tikkida helesinisega meelespead. Kustutasin veega lilled maha ja joonistasin uued asemele. 

Lõpuks heegeldasin serva pitsi. Selleks õmblesin masinaga kõigepealt ääre kahekordselt läbi, hästi serva pealt (ca 2mm), lõikasin tagant väikeste kääridega üleliigse maha ja augud tegin ette naaskliga, kuna heegelnõel ei tahtnud hästi läbi minna. Kangaks on nõukaaegne voodipesuriie. Võib-olla mitte kõige parem valik, aga muud polnud võtta kah. Mulineed on ka nõukaaegsed, nii et sobib hästi nostalgilise teemaga. Liniku läbimõõt koos pitsiga on 40 cm.  

Linik sai esimest korda lauale pühade ajal. 

Sõbrapäeva põlvikud

Sõbrapäev on küll ammu läbi ja kevadki käes, aga mul on veel näitamata põlvikud, mis said tehtud FB  kooskudumise grupis Noviest - loome ja koome (näevad vaid need, kes on grupiga liitunud). Selles grupis kootakse erinevaid sokke ja põlvikuid soomlase Niina Laitineni disaini järgi. Ja kudumine toimub nii, et igal hommikul avaldatakse jupike mustrit. Kudumist alustades ei tea, mis lõpuks välja tuleb ja see on põnev! Tavaliselt antakse ette ka värvid, aga võib valida ka omale meeldivad. 

Originaalis on kasutatud Novita Nalle lõnga, aga kuna mu sääred on üsna jämedad ja kartsin, et ka kõige suurema sääreümbermõõduga põlvikud ei mahu jalga, siis valisin Novita 7 Veljestä. Seda oli mul kodus olemas ka, ainult põhilõnga ehk musta pidin toki juurde ostma.

Kudumist alustasin 25. jaanuaril ja lõpetasin 6. märtsil. Tegin omas tempos, siis kui aega ja tahtmist oli. Muidu tegin kõik mustri ja õpetuste järgi, ainult pöiaosas jätsin kaks viimast mustriosa ära, kuna mul oli ju jämedam lõng ja muidu oleks meeste sokid saanud! :) Ka ninaosa tegin omamoodi, mitte kahelt poolt kahandades, vaid varda algusest ja keskelt. Proovisin küll õpetuse järgi, aga no ei meeldinud see kinda moodi lõpp, kuidagi laiaks jäi jalas. 

Viimistlemiseks tegin lauamattidest sokijukud, selleks kulus 3 lauamatti. Kahest said sääreosad ja kolmandast pöiad. Ühendasin need klambritega. Kartsin, et jäävad liiga õhukesed ja hakkavad kaardu kiskuma, aga väga head said. Pesin sokid villašampooniga, millele lisasin kindluse mõttes sortsu äädikat (oi-oi, kui must oli esimene pesuvesi), tõmbasin sokijukude peale ja sättisin resti peale kuivama. Minule triikrauaga aurutamine ei meeldi, minumeelest pestes tõmbuvad silmused kenasti ühtlaseks ja asjal on hoopis parem väljanägemine. 

Pildistamine oli omaette ooper, aga näe, hakkama sain iseenda pildistamisega. Sellised nad siis said - minu esimesed põlvikud. Loodame, et järgmisel talvel on põhjust neid kanda ka!

Lõng: Novita 7 Veljestä must ja vanaroosa (75% vill, 25% polüamiid) 100g = 200m

           Novita Jussi punane (ammustel aegadel Säästmarketist ostetud, koostis ja g/m täpselt sama)

Vardad: nr 2,5 (soonik) ja 3,5

Varbasoojendajad

Kui tervet sokki teha ei jõua, tee pool! :) 

Juba ammu olin plaani võtnud varbasoojendajate kudumise, nüüd sai puhkuse ajal see tehtud! Mul on saapad nii kitsad (õigemini jalad on liiga laiad), et villane sokk saapa sisse ei mahu. Aga vahel oleks vaja, sest väga külma ilmaga võib ette tulla olukordi, kus varbad hakkavad külmetama. Näiteks külmas kirikus. Nii need varbasoojendajad valmisidki. Katsetada sel talvel ei saanudki, sest suured külmad said otsa, loodetavasti. 

Mustri ja õpetuse leiab ajakirjast Käsitöö, august-september 2020. 

Lõng: Emmeby Himalaya (90% meriinovill, 10% kašmiir)

Vardad: nr 2 (soonik) ja 2,5

Poekott

Mäletate, tükk aega tagasi tegin erinevaid mandala-heegeldisi. Üks seisis siiani niisama, ei osanud talle otstarvet leida. Lõpuks leidis ta oma koha poekoti peal. Ühe pisema heegeldasin veel juurde ka, sama mustri järgi. Muster on raamatust Heegeldatud mandalad. Kanga (miski linane või linasesegune) leidsin Sõbralt Sõbrale poest. Just koti mõõtu tükk oli ja sobis ideaalselt mu mandalatega kokku. 

Tahtsin seekord suuremat kotti, et kogu kaup ikka kotti ära mahuks. Koti mõõdud on ca 43x43 cm ja põhi 10 cm laiune. Mandalad kinnitasin kotile kahepoolse liimiriidega ja õmblesin ka masinaga üle.

Koti põhi on hästi lihtne, tegin selle ühe teise koti järgi. Kott on välja lõigatud ühes tükis, õmblused on vaid külgedel. Murdsin koti kanga pooleks ja voltisin sinna peale veel 5 cm laiuse osa. Nüüd jääb üle vaid küljed kokku õmmelda ja ongi valmis! Sangad ja ülaserv muidugi lisaks.

Mandala heegeldamiseks kasutasin heegelniiti Coton Lustre, made in Algeria, pärit nõukaajast.

Natuke tuunimist

Mul on kahed sõrmikud pooleli. Umbes sealmaal, kus tuleb hakata sõrmi kuduma. Üks sõrm kahe paari peale on isegi kootud. Nii ma siis läksin poodi ja ostsin järjekordsed paarieurosed kindad. Et oleks natukenegi ilusam ja samas ka lihtsam parema ja vasaku käe kinda vahel vahet teha. 

Mõtlesin nii tikkimise peale kui ka pitsiga tuunimisele. Lõpuks tegin lihtsad heegeldatud lilled kahekordsest peenvillasest. Nr 1,5 heegelnõelaga. Olen sama lille juba kasutanud prossi peal (muster ajakirjast Käsitöö, sügis 2016). Kinnaste väärtust ja eluiga arvestades said valmis sellised tagasihoidlikud, aga siiski pilkupüüdvad aksessuaarid.