Pauliine

Vana aasta viimasel päeval nägi ilmavalgust punane Pauliine - Lilleliisi väljakutse kuues karu. Usinamad tegijad said valmis 12 kullakallist kaisukaru, aga ma võtsin juba aasta algul plaani pooled neist valmis saada. Viimane jäi nii-öelda viimaseks minutiks. Jõuluajale mõeldes valisin seekord punase värvi, niisiis saage tuttavaks - minu jõulukaru Pauliine!

Ja siin siis kõik minu kullakesed üheskoos Emmeliine, Manfred, Johannes, Susanna, Joonatan ja Pauliine!

Aitäh Lilleliisile vahva väljakutse eest ja kõigile rõõmsat aastavahetust! 

Lõngad:
Steinbach Wolle Capri (värv 17 punane) 100% puuvill, 50g = 125m, kulus täpselt 1 tokk
GB No2 (värv 817 loodusvalge) 100% puuvill, 50g = 125m, natuke silmalaikudeks ja ninaks

Turvasilmad: Ø 12mm

Heegelnõel: nr 2,5

Karu pikkus: 20 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru
Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern
#treasuretheteddy

Kilekotikott 2

Ja veel üks poekott, mis läks jõuluvana kingikotti! Tegemine täpselt sama, mis eelmiselgi. Kangaga läks hästi. Käisin Sõbralt Sõbrale poes, et äkki hakkab mõni ilus jõululine kangajupp silma. Ei hakanud. Olin juba väljumas, kui tuli meelde, et tahtsin ju poekotti teha. Läksin tagasi, et kangaid uue pilguga vaadata. Leidsingi. Mingid kardinajupid, üks riba täpselt poekoti jagu. Ja sealsamas kõrval tume peedipunane, kah vist kardin, mitu meetrit kohe, sellest sai vooder.

Pilte seekord üksainuke, ei olnud aega ilupilte teha, aga Viljandi linnas võib seda kotikest aeg-ajalt kohata! ;)

Ei saa mainimata jätta ka seda, et tegin sel aastal varajase jõulukingituse iseendale! Mul on nüüd uus sõber ja loodetavasti truu kaaslane pikkadeks aastateks. 

Kilekotikott

Ostsin selle kanga juba eelmise aasta Mardilaadalt, nii et aasta saab täis ja mul lõpuks kott ka valmis! Eelmine poekott oligi juba liiga kulunud. Kilekotte ei kasuta ma juba aastaid, aga selline lõige mulle meeldib. Sai surfatud Pinterestis, aga lõpuks võtsin lõike ikka ehtsa kilekoti pealt - lõikad koti ülevalt ja alt lahti ja ongi pinnalaotus olemas. Kott on voodriga. Õmblesin peaaegu selle video järgi, ainult alumise otsa tegin nii nagu päris kilekotil ja muidugi oli mul sanga osa ka poole laiem. Sangad murdsin pooleks ja kinnitasin õmblusega. Alt ma ei lõiganud välja nelinurki nagu videos. Peale külgede kokkuõmblemist jäi kott alt lahti. Voltisin küljed, õmblesin allääre pealtpoolt, pöörasin koti ümber ja õmblesin veelkord seestpoolt. Nii jäi koti põhja puhas õmblus.

Kott on juba mõnda aega kasutuses, lõpuks said ka pildid tehtud.

Sügisene linik

Tegime Käsitööklubis tekstiilivärvidega taimetrükki. Selleks läheb vaja üht tükki puuvillast kangast, hunnik erinevaid lehti ja tekstiilivärve. Pintsliga kantakse värvid lehe alumisele poolele, paigutatakse kohale ja surutakse paberkäterätiku abil hoolikalt vastu kangast. Nii lihtne see ongi! Värvid kinnitatakse triikimisega. 

Nüüd sai kangatükk lõpuks linikuks vormistatud. Selleks võtsin veel ühe natuke suurema kangatüki ja õmblesin kõik lehekontuurid valge niidiga läbi kahe riide. Katsetasin ka vabajalaga teppimist, aga mu masin ei teinud selles osas minuga koostööd, sestap valisin täitsa tavalise õmbluse. Aega läks küll rohkem, aga tulemus sai see-eest ilus. Edasi tasandasin servad, ümardasin nurgad ja kantisin liniku. Kandi lõikasin 4 cm. Liniku suurus on 31,5 x 58,5 cm.

Kõige pealmiseks värviks kasutasin kullavärvi, see jättis lehtedele ilusa sädeluse. Proovisin seda sära ka pildile püüda.

Tagumisel poolel on ka päris kena valge tikand.

Viimasel ajal on mul õmblusmasin tihti laua peal ja vahel otsin inspiratsiooni raamatutest. 

Sügis on käsitöötegija inspiratsiooniallikas!

Väike kiisu

Meie kiisul kriimud silmad,
istus metsas kännu otsas!

Kuna mul karu heegeldamisest jäi natuke lõnga üle, siis mõtlesin selle ka kohe ära kasutada. Mari-Liis Lille raamatust "Võluväega mänguasjad" leidsingi selle väikse armsa kiisu õpetuse. 

Susanna

Juba viies karu valmis! Sellega läks kiiresti. Pead meisterdasin vist oma kolm päeva, aga kõik ülejäänu sai päevaga valmis. Seekord valisin kirju lõnga, mis kunagi sokkidest üle jäi.

Susannaga käisime Intsikurmus jalutamas...

... ja kõõlusime turu silla peal. Õnneks ei kukkunud jõkke. 

Lõngad:

Alize Cashmira 100% vill, 100g = 300m, lõngakulu ei arvestanud

Schachenmayr Catania (värv 0108 beež) 100% puuvill, 50g = 125m, natuke silmalaikudeks ja ninaks

Turvasilmad: Ø 12mm

Heegelnõel: nr 3

Karu pikkus: 23 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru

Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern

#treasuretheteddy

Minu uus kott

Mõte uut kotti teha oli juba ammu, ikka väga ammu, oma paar aastat kindlasti. Nüüd siis lõpuks on ta valmis! Vahepeal muidugi oli palju teisi häid ideid, aga need jäävad oma aega ootama. Kui nägin kevadel Inge tehtud kotti, siis olin kindel, et sellist mina tahan! Otsisin üles video, mille järgi ta koti tegi ja Pinterestist leidsin samuti erinevaid versioone. Two Zip Hipster on küll ka tasulise õpetusena saadaval, aga seda ma ei vajanud. Kombineerisin neist kahest enda jaoks sobiva variandi. Minu kott erineb videoõpetusest põhimõtteliselt vaid selle poolest, et koti küljed moodustuvad tagumisest poolest, mitte pole eraldi vahele õmmeldud. Mõõdud on ka muidugi kohandatud enda vajaduste järgi.

Kuna mul on eelmisest töökohast jäänud veidi mööbliriide jääke, siis kangavalik polnud raske. Tahtsin beeži värvi vaid veidi elavdada tumedama pruuniga. Taskule tegin kindakirjatehnikas motiivi. See on jälle asi, mida ammu olen tahtnud proovida ja nüüd õnnestuski. Olen pikka aega imetlenud käsitöömeister Katre Arula kindakirjatehnikas kotte, kleite ja muid töid. Tema raamat "Ajatud lapitööd" on ka olemas. Sealt saingi õpetuse. Motiiviks valisin rahvarõivaraamatust Paistu maasikaõiekirja. Ruudukese suuruseks on 0,7 cm. Oli üks täppistöö küll! 

Peale kahe tasku koti peal, on koti sees samuti kaks taskut - ühel pool lahtine (õmbluste vahel) ja teisel pool lukuga.

Koti peal on lukk ja koti põhjas on tugevduseks vanast lõikematist lõigatud tükk, mis on kinnitatud põhja külge neetidega.

Rihm on pikk, 135 cm, kuna kannan kotti risti üle rinna. Õla peal mul kotid lihtsalt ei püsi. Rihma tegin ümber, algselt sai 4 cm laiune ja pannaldega nagu videoõpetuses, aga kuidagi liiga rohmakas tundus selle koti jaoks. Reguleeritavat rihma ei õnnestunud ammugi teha, kuna mööbliriidest tuli see lihtsalt nii paks, et ei läinud pandlast läbi. Niisiis harutasin ülemise serva lahti ja õmblesin 3,5 laiuse tavalise rihma ilma lisavidinateta.

Koti suurus on 26 (kõrgus) x 24 (laius) x 7 cm (sügavus). Senini on mu kotid üpris suured ja mahukad olnud, nüüd otsustasin, et pole vaja poolt elu kaasas kanda. Kott sai paraja suurusega ja olen sellega ülirahul. Nädalpäevi on juba testitud ka igapäevaselt. Ometi üks asi, mille kallal üldse ei virise ja kannan rõõmuga!  

Joonatan

Tänasega saab puhkus läbi ja mõned asjad valmis. Homme lähen tööle uue kotiga, millest kirjutan lähipäevil, aga täna tutvustan teile Joonatani. Kullakallis kaisukaru nr 4 - Lilleliisi väljakutse neljas karu. Alustasin 10. augusti paiku, sain paari päevaga valmis, ainult kangadetailide taha jäi asi pidama... Nagu ikka pole seda mis vaja. Läks veel 2 nädalat ja ema kangavarudest leidsime lõpuks selle õige riidetüki, mis sobis.

Joonatan sai oma nime sugulase Joonase järgi! :) Joonas elab Viljandis. Tervitused talle!

Me Joonataniga käisime seenel. 

Lõngad:
Alize Bahar (värv 16 türkiis) 100% puuvill, 100g = 260m, lõngakulu umbes 50g
GB No2 (värv 817 loodusvalge) 100% puuvill, 50g = 125m, natuke silmalaikudeks ja ninaks

Turvasilmad: Ø 12mm

Heegelnõel: nr 2,5

Karu pikkus: 21 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru
Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern
#treasuretheteddy

Kollane karu Manfred

Kullakallis kaisukaru nr 3 - Lilleliisi väljakutse kolmas karu. Selle mõmmi ajalugu ulatub juba aprillikuusse. Igatsus päikese järele tekitas minus kindla veendumuse, et järgmine karu peab kindlasti olema kollane. Ega ma väga ei üllatunudki, kui Lilleliis maikuu värvi välja hõikas - ja loomulikult oli see kollane! Teiseks plaanisin seekord heegeldada juhendis kasutatud Drops Nepal lõngast. Kuldkollase tooni leidsin netipoest edulugu.ee. Üleüldse oli see mu esimene kokkupuude Dropsi lõngadega.

Siis tuli pikk Beethoveni paus. Lõngad olid olemas, silmad ka, ainult aega ei leidnud kusagilt. Kuni laulupeoni. Telerist pidu vaadates sai karu kahe päevaga valmis heegeldatud ja pealegi nii ülima täpsusega, et sentimeetritki lõnga ei jäänud üle.

Ja siin siis esimese poolaasta karude pesakond - Manfred, Emmeliine ja väike Johannes! :) Huvitaval kombel on iga järgnev saanud eelmisest 7 cm pikem - 13, 20 ja 27 cm.

Lõngad:

Drops Nepal (värv 2923 kuldkollane) 65% vill, 35% alpaka, 50g = 75m, kulus täpselt 2 tokki 

Schachenmayr Catania (värv 0108 beež) 100% puuvill, 50g = 125m, natuke silmalaikudeks ja ninaks

Turvasilmad: Ø 15mm

Heegelnõel: nr 3,5

Karu pikkus: 27 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru

Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern

#treasuretheteddy

Padi emale

Eelmise aasta oktoobris käisime Vastseliinas Ilmel külas ja saime tohutult inspiratsiooni lapitöödeks. Sealt hakkas mulle meeldima üks tehnika, mille nimi inglise keeles on Flic Flac Patchwork. Nii tegingi mõned padja pealmised pooled valmis, aga sinnapaika need jäid. Nüüd sai üks emadepäevaks valmis ja emale kingitud. Õmblesin mööblikangastest, tagumine pool on samuti üks neist beežidest kangastest. Kindlasti teen selliseid patju veelgi, mõned ju pooleli sügisest saati.

Padja suurus on 40x40 cm.

Väike kotike

Kui ma Pinterestist selle koti õpetuse leidsin, siis teadsin kohe, et seda ma tahaksin proovida. Inglise keeles võib otsida märksõnade snap bag järgi. Mina kasutasin kahte õpetust. Mõõdud võtsin Deedle&Thread kodulehelt ja koti õmblesin ASG in the SLC blogi õpetuse järgi. Ma nimelt tahtsin jälle saada puhtaksõmmeldud voodrit ja läksin seetõttu raskemat teed. Oli pusimist küll, aga enam-vähem sain hakkama. Esimene õpetus on muidugi lihtsam.

Kotikese teeb eriliseks metallmõõdulindist kinnis, mis töötab üllatavalt hästi. Mõõdulindi laius peaks olema 1 toll ehk 2,5 cm. Koti külgedel on kolmnurksed "kõrvakesed", mis on abiks koti avamisel.

Vardapesa ja pinal

Märtsis olin õmbluslainel. Lõpuks võtsin kätte ja pildistasin oma tööd ära. Need said tehtud Himmaste käsitööringis Kaire juhendamisel. Esimesena valmis vardapesa. Olin seda juba ammu tahtnud teha, nüüd sai lõpuks tehtud, kuigi nüüd plaanin endale hoopis uue teha, sellele on juba soovija olemas. Ja siis oleks veel vaja teine pesa pikkadele varrastele ja kolmas heegelnõeltele.

Esimese kohta võib rahule jääda, järgmist tehes juba tean, mida arvestada. Vardapesa käib kokku neljaks. Lisaks varrastele mahutab see ka joonlaua ja varda suuruse mõõdiku. Vardad saab panna kahelt realt. Üleval on klapp, mis hoiab vardaid välja kukkumast.

Teiseks tegime pinali. Õpetus on põhimõtteliselt sama, mis Leevel kunagi kenasti kirja pandud (vaata siit). Meil olid ainult teised mõõdud ja mõni väike erinevus veel. Kuna mul overlokki pole (loe: märtsis veel polnud, nüüd on), siis kantisin sisemised õmblused, et oleks ikka sisemine ilu ka!

Üks isevärki tarvikutekotike sai veel boonusena valmis, seda näitan järgmises postituses. 

Emmeliine

Kullakallis kaisukaru nr 2 ehk siis Lilleliisi väljakutse teine karu. Olen seadnud endale eesmärgiks heegeldada 6 karu. Mäletate, Toots ütles õpetaja Laurile: "Kui ma kahte rehkendust ei jõua, teen ühe." Ma luban siis samamoodi kahe kuu peale ühe karu teha!

Kuna alustasin märtsis, siis valisin lilla lõnga. Kangadetailidega oli raskusi, minu tohututes kangavarudes praktiliselt puudub lilla toon... No mis sa kostad, seda viga peab hakkama parandama. Tänu sõbrannale sain ikkagi täpselt õige kanga ja roheline klapib ka ideaalselt silmalaikudega. Selline ta siis saigi - minu Emmeliine. Nimi tuli kohe kui karu valmis sai.

Lõngad:
Steinbach Wolle Capri (värv 15 lilla) 100% puuvill, 50g = 125m, kulus täpselt 1 tokk
Steinbach Wolle Capri (värv 33 helelilla) 100% puuvill, paar meetrit ninaks
heegelniit Sissy 5 (värv 318 heleroheline), 50g=200m, natuke silmalaikudeks

Turvasilmad: Ø 12mm

Heegelnõel: nr 2,5

Karu pikkus: 20 cm

Muster: Kullakallis kaisukaru
Mustri autor: Mari-Liis Lille, www.lilleliis.com

#lilleliispattern
#treasuretheteddy

Vardahoidikud

Kudusõltlasel on ikka vaja poolik töö endaga kaasas kanda. Kuidas sa saad aga kindel olla, et vardad kotis töö seest välja ei jookse ega millega taha takerdu? Õige, meisterdame vardahoidiku! Parem veel kui mitu!

Selleks läheb vaja laiemat kummi (minul 2,5 cm) ja paksu nahka. Kumm tuleb lõigata pisut lühem kui vardad, ma tegin tunde järgi, mõõtsin kummiga varraste pikkuse ja õige pisut venitasin kummi. See oleneb ka kummi tugevusest. 18-19 cm võib kuluda kummi 20 cm varraste jaoks. Nahast otsad lõikasin 2,5x5 cm. Naharibad murdsin pooleks ja asetasin sinna kummi vahele. Õmblesin nahaõmblusmasinaga. Kui sellist võimalust pole, võib ka käsitsi õmmelda, aga eks see üks tükk tööd ole. Minu tavaline odav kodumasin nahka õmmelda ei taha, aga mine tea, ehk uuemad moodsamad või just vanad head masinad saavad sellegagi hakkama, kui nahanõel alla panna ja ehk teflontallaga õmmelda. Või siis kasutada (küpsetus)paberit, mille pärast saab ära rebida.

Veelgi lihtsam moodus pooliku töö hoidmiseks koosneb ümarkummist ja jope stopperitest. See pildilolev isend on mulle kingitud. Kasutan usinalt!

P.S. Pooleliolev sokk ei ole minu kootud! :)

Roosa linik

Ühe töö võib nüüd jälle lõpetamata tööde nimekirjast maha tõmmata. Alustasin selle linikuga juba aastate eest, ma isegi ei mäleta enam, see võis olla kümmekond aastat tagasi. Viimast rida heegeldades avastasin juhuslikult, et olin 12 asemel 11 mustrikorda heegeldanud. Sinna see töö jäigi. 

Eelmise aasta novembris harutasin liniku üles ja heegeldasin uuesti. Ja alles nüüd veebruaris sai linik lõpuks ka ema pool tärgeldatud. Mul nimelt pole kodus sellist kohta, kuhu töö üles tõmmata, emal on selleks hea suur stend. 

Heegelniit: Coton Lustre, made in Algeria, pärit nõukaajast

Heegelnõel: nr 1,5

Liniku läbimõõt: 34 cm