Taimetrüki koolitus

Minu jaoks midagi täiesti uut! Käisin nädal tagasi taimetrüki koolitusel, mis toodi piltlikult öeldes kohe koju kätte - see toimus Põlva Kultuurikeskuses. Ma olen neid Janika koolitusi varem ka piilunud, nii Võrus kui Tartus, aga kuidagi pole aeg sobinud. Seekord panin sobima. Õpetajaks oli Janika Solmann Võrust NaturalSolmann stuudiost. Mul oli väike ebaõnnestumise hirm, et kas üldse midagi välja tuleb. Kunagi tegime käsitööklubis päikeseprinti ja mul ei tulnud ühtki lehekujutist kangale... Seekord oli kõik algusest peale väga tore, põhjalik taimetrüki tutvustus enne tegutsema asumist ja selged juhised. Janika näitas alguses oma töid ja rääkis nendest, kuidas tehtud ja mis vead võivad ilmneda tööde käigus ja mis üllatavaid tulemusi võivad taimed anda.

Janika Solmanni tööd

Õpetajal olid kangad peitsidega ette valmistatud. Meil jäi üle vaid lehed laiali laotada ja lina rulli keerata. Väike viperus juhtus meil ka. Aurukast andis otsad ja pärast lakkas igaks juhuks kaasa võetud aurupott ka töötamast, aga me saime oma sallid-linad ikka valmis! Kõige kiuste! 

Siin nüüd siis pildid enne ja pärast. 

Minu töö tuli esimesena aurupotist välja ja siis oli pinev ja põnev hetk... Kuidas küll välja tuli? Janika tegi video minu töö lahtirullimisest. Vaata seda SIIT (arvutis kliki suuremaks). Ma ise ka ei suutnud oma silmi uskuda - tulemus oli nii ilus! Mõnikord ei lähegi esimene vasikas aia taha! :) 

Kodus panin lina kuivama, siis triikisin, et värvid kinnituksid, siis pesin ja siis triikisin uuesti. Pesemisega oli ka ooper omaette - jälle see hirm vaikselt tagasi. Ma lihtsalt ei julgenud seda pesumasinasse panna. Kartsin, et see ilu haihtub ära! :) Nii et pesin käsitsi, natukesehaaval proovides. Ei kadunud see trükk kuhugi! Loputuse ja tsentrifuugimise tegin ikka masinaga. Ja nii ta lõpuks valmis saigi. Tõenäoliselt jääb see linikuks. Suurust on tal 58x149 cm. 

Mõned lähivõtted ka.

Igatahes see innustas ja tahaks nüüd veelgi proovida. Sel sügisel vist ei jõua enam. 

Üks ühispilt ka meie koolituselt. Janika foto. 

Janikale suured tänusõnad! Väga mõnus koolitus oli!

Tutvuge Janika Solmanni loominguga ja koolituste infoga:

Facebook: NaturalSolmann

Instagram: @naturalsolmann

Koduleht: solmann.ee

Jõuluinglid

Eelmiste jõulude ajal salvestasin endale mõned inglite pildid, mida tahtsin järgi proovida. Tellisin siis Temust ära ka inglite pead, tiivad, hõbedase ja kuldse mustriga tülli ja lumehelberipatsid. Ülejäänud materjal oli kodus olemas, ainult jämeda valge nööri ostsin nüüd juurde. 

Konkreetset õpetust mul pole, vaatasin erinevaid pilte ja videoid, proovisin nii- ja naapidi ja sain minu moodi tulemuse. Juuksed on tehtud 2mm puuvillanöörist. Iga nöörijupp on käsitsi lahti harutatud, pärast ka läbi kammitud, juukselõikus tehtud ja lõpuks ka juukselakiga kinnitatud. Selleks katsin ingli toidukilega kinni, et juukselakk mujale ei satuks. Juustega läkski kõige rohkem aega. 

Siin on nüüd kolm esimest inglit, mis lähevad näitusele. Plaanin neid jõuludeks veel teha.

Siin ülevaade asjadest, mida kasutasin. Tülli alla tuli fliseliinist seelik. Hoiatan, et ärge oma parimaid kääre selle töö jaoks kasutage! Oma kangakäärid rikkusin nüüd ära (litrid kanga peal, metallikniidid). 

Ingli pikkus võib olla kusagil umbes 15 cm. Jäid enne äraviimist üle mõõtmata. 

Makrameeingel

Teate, et jõulud on lähenemas, jah? Me Käsitööklubis valmistume väikseks jõuluteemaliseks vitriininäituseks raamatukogus ja Kaire juhendamisel tegime makrameetehnikas ingleid. Oligi aeg mõned sõlmed jälle meelde tuletada, kuigi siin erilisi sõlmi polnudki, üsna lihtne näpuharjutus. 

Ingli pikkus on ca 18cm. Tehtud puuvillanöörist, tugevdatud PVA-laadse liimiga. 

Vahtraroosid

Midagi teistsugust ka vahelduseks. Täna läbi mõisapargi tööle kõndides avastasin ilusad tumepunased vahtralehed ja neid oli palju! Mis muud, kui peotäis lehti kaasa korjata. Töö juures keerutasin roosid kokku ja jäidki sinna meie kohvilauda kaunistama. 

Otsisin, mis ma otsisin, aga eelmise aasta vahtraroose ma piltide seast ei leidnud. Võib-olla ma neid ei pildistanud või siis ei teinudki... aga justkui oleks teinud. Aga leidsin üle-eelmise (2024) aasta roosid. Huvitav, et igal aastal on vahtralehed isemoodi värvunud. 

Esimesed vahtraroosid tegin 18 aastat tagasi, neid näeb sellessamas blogis - siin. 

Triikimisalus

Mul on küll olemas korralik puidust triikimislaud (mitte need tuterdavad metallraamidega tänapäevased), aga vajadus oli ühe väiksema järele. Hea, kui masina kõrval on kohe käepärast paraja suurusega triikimisalus, millel lapitööde õmblemisel saab kohe õmbluse maha pressida ja ei pea jooksma triikimislaua juurde. Ammune plaan sai nüüd teostatud! 

Materjalideks kasutasin: üks parajas suuruses ehitusplaadi tükk. naturaalne vilt ja tugevam kangas. Lisaks läks vaja klambripüstolit. 

Kõigepealt klammerdasin vildi plaadi külge, keerasin ka teisele poole serva. Ja siis pikemalt üle selle läks kangas.

Väike meisterdamine ja valmis ta sai! Mõõdud 32x43 cm.

Mul on mõned aastad tagasi ostetud ka pisike Prym firma triikraud, mis just väiksema lapitöö tegemisel suureks abiks on. Auruga ja puha. Väike, aga tubli! 

Vardakott

Mul on palju lõpetamata töid. Loodan vähemalt osa neist millalgi ikka valmis saada. See vardakott oli mul pooleli... no ma ei teagi, vist mingi 10 aastat kindlasti. 

Mul oli valmis pealmine ruutudest osa ja siis mingil ajal sai see ühendatud ka voodriga. Kihnu vardakoti tegemisel on väga tähtis nimelt see, kuidas pealmine osa ja vooder ühendatakse. See toimub ühe õmblusega, nii et vooder ei ole koti sees lahtiselt. Väga hea põhjaliku õpetuse leiab siit. Mul oli abiks ka raamat "Noppeid Kihnu näputööst". Minu vardakotil on ruudud 10x10 cm ja koti üldsuurus on 32x39 cm. 

Kott ühelt poolt.

Kott teiselt poolt.

Mul oli tegemata vaid ülemine osa. Algul ma ei leidnud sinna sobivat kangast, siis sain ema käest selle tumepruuni, aga mõtlesin, et võiks olla midagi heledamat. Seega töö jäi seisma. Nüüd vaatasin oma kangavarud üle ja ega ikka paremat ei leidnudki. Tooni poolest oli kõige sobivam. 

Sees on mingi õhem kangas, see ei ole sits, aga hästi mõnus hõredam materjal. 

Minu lemmik on see lehvikutega kangas. Sain kunagi mõned tükikesed, ei mäleta kellelt. Sobitasin siia vardakotti. 

Mul on ka üks väike päris ehtne Kihnu vardakott, mille ostsin Kihnu reisilt ja on päris palju kasutuses olnud. Hea väiksemat tööd kaasa võtta. Sildike kotis ütles, et see on Roosilaiu Taimi tehtud. 

Kaks kotikest

Kas ma pole tõesti aasta aega midagi õmmelnud? Tundub nii. Tahan ikka oma kangajupikesi ära kasutada, aga see on lootusetu ettevõtmine - kogus ei vähene, peab vist midagi suuremat välja mõtlema. 

Seekord siis kaks kollast kotikest. Mõtlesin vaimusilmas ikka midagi erksat, säravat, pigem midagi sidrunkollase poole, aga tulemus on hoopis kollane-oranž. Samas tänaseks sügise alguseks sobivad värvid!

Üks kotike on suurem, teine pisike. Mõlemad seekord "õhukesed", ilma ruumiandva põhjata. 4 cm laiused ribad on õmmeldud vatiini peale. Suurema koti mõõt on 24,5 x 17 cm. Sinna mahub isegi mingi väiksem tahvelarvuti ära, telefonist rääkimata. Väiksem on 14 x 8 cm. 

Luku panin seekord uutmoodi. Kõigepealt kantisin koti ära. Siis õmblesin luku. Väga lihtne teha! Lisan postituse lõppu videod ka, mille järgi spikerdasin, aga natuke ikka omamoodi ka.   

Kuna ribasid jäi üle, siis tegin veel väikse kotikese juurde. Selle tegemine oli ka väga lihtne. Esimest korda lõin trukki ja kasutasin oma uut trukilöömise komplekti, mis tegelikult juba ammu ostetud. Sain hakkama küll!

Siia mahuvad mõned käsitöövidinad...

... või hoopis panga- või muud kaardid.

Suurema koti video (mina õmblesin luku külge masinaga)

Väiksema koti video 

Arabella

8. augustil toimus meil Käsitööklubis nuku viltimise õpituba, mille viis läbi käsitöömeister Mareli Rannap. Vaata tema imelisi töid FB Saare Vilt või kodulehelt saarevilt.eu. Kuidas nuku viltimine käib, sellest saad aimu meie klubi blogist. Kuna nukk oli märg, siis jäi koduseks ülesandeks nuku täis toppimine, kleidi selga ajamine, viimistlemine, näo pähe tegemine jms. Käisin mõned kohad veel nõelaga üle, lille tegin meriinovillaga ilusamaks (oli selline kollane plärakas algul), nägu pähe ja patsimummud märgviltimisega, sest viltimisnõelaga võtab see ikka tükk maad rohkem aega. Nii saigi valmis nukk, kes on minu moodi, aga nimeks sai Arabella. Kuna mul ühtki head nime pähe ei tulnud, siis tuli idee vaadata nimepäevi. Sealt see nimi tuligi - Arabella tundus kohe sobivat - sünnipäev niisiis 20. august. 

Nukk on päris suur, pikkus 43 cm. Järgmisel pildil olevaid lilli mina ei viltinud, need tegi ChatGPT. Päris toredasti sai hakkama! :)

Kerime veidi ajas tagasi... Mina siin 13. Kas me pole sarnased? :)