Ingel

Aastavahetuse tervituseks näitan viimati Käsitööklubis tehtud inglit. See on vilditud marli peale, mis oli eelnevalt tärgeldatud. Minu jaoks uus viltimistehnika. 

Loodan uuel aastal siia blogisse sattuda ikka sagedamini. Toredat aastavahetust kõigile blogi külastajatele!

Helkivad kiilid

Kõik sai alguse siis, kui mu õde kirjutas, et sellist kiili tahaks... Talle meeldivad kiilid. Pildi järgi tundus üsna lihtne tegemine. Helmeid ja traati mul natuke on sellest ajast, kui pärlitöid tegin. Töövahendid ka olemas. Helkurpaela ostsin Põlva Kaubamajast. Pärast leidsin muidugi veel mitu meetrit paelakarbist, mis oli juba aastaid tagasi ostetud. Aga saangi siis veel helkivaid kaunistusi teha. Teadupärast ei tohi neid isetehtuid helkuriteks nimetada. Aga no kaunistuseks koti või mantli külge võib ikka panna lisaks "päris" helkurile.

Otsinguga tuli välja ka õpetus Leekpea blogis. Selle järgi tegingi. Esimesena sinise ja valge kiili. Aga roosade kiilide tiivad lõikasin välja ühes tükis, mitte kahest eraldi. Nii sain veidi paela kokku hoida. Mul oli ostetud 5 cm laiune pael, sellest laiusest sain täpselt kaks tiiba kokku voltida. Nende eraldi tiibadega oli mul selline lugu, et pidin sinna veidi liimi vahele panema, muidu nad hakkasid eri suundadesse hoidma - nagu propellerid.

Nii nad jõulupakki läksid: sinine õele, valge õetütrele ja roosad teise õetütre lastele.

Jääküünlad

Juba eelmisel aastal tahtsin jõuludeks teha jääküünlaid. Seekord napilt jõudsin. Õpetus oli mul juba ammu salvestatud ja lisaks otsisin veel infot teistelt tegijatelt. Küünlad valasin tetrapakkidesse, mis olid eelnevalt parajaks lõigatud. Väiksemad tegin kohvikoore pakkidesse. Keskele kasutasin tavalisi pikki valgeid küünlaid, mis ka tükeldasin vastavalt paki kõrgusele ja eemaldasin tahi ümbert vaha umbes 2 cm ulatuses. Jääkuubikutega läksin rõdu peale ja tagusin need haamriga väiksemaks. Jää ei tohi olla liiga suurte tükkidena ega ka liiga pudine. Ja seda ikka kulub ka tublisti. Nende nelja küünla peale kulus 3 jääkuubiku kotti ja viimasele tuli veidi puudugi. Sellele valasin ülejäänud vaha lihtsalt peale. Kuigi järgmisel korral teeksin ma kindlasti vastupidi - valaksin veidi vaha topsi põhja, laseksin hanguda ja siis lisaksin jääkuubikud. Kaht väiksemat küünalt testides avastasin, et lõpuks hakkab alt vaha välja jooksma. Seepärast oleks hea niiöelda kindel jalgealune! :) Päris lõpuni nad ka ei põlenud, seinad jäid püsti. Aga siis tekkis mul idee neid edaspidi kasutada küünlalaternatena - teeküünal sisse ja valgus kumab kenasti läbi auklike seinte. Ah jaa, küünlaid mina küll ei riivinud nagu õpetuses kirjas, pistsin vanad küünlajupid lihtsalt plekknõusse (konservipurki) sulama ja pärast tahid ja muu sodi vajusid kenasti nõu põhja. Tahid korjasin lihtsalt välja, kui küünlad olid sulanud. 

Kaks suuremat küünalt läksid jõuluvana kingikotti rõõmustama ema ja õde. 

Jõulukingitustega jätkan ka järgmisel korral!

Armsad blogi lugejad, soovin teile ilusaid jõulupühi!

Lumehaldjas

Tegime Käsitööklubis kolmapäeval Pille juhendamisel meriinovillast haldjaid. Väga mõnus tegemine ja üldsegi mitte keeruline. Viimasel ajal meeldib mulle väga sinine värv ja kui ma tavaliselt ei oska valida, siis seekord polnud kõhklust, pealegi sobib sinine hästi talveaega. Juuksed on kaunist siidisegusest villast. Kodus lisasin veel pärlitest peavõru ja lumehelbekese. Loodan, et see lumehaldjas toob meile kaunid valged jõulud!

Haldja pikkus on umbes 19 cm.

Bella kindad

...ehk kuidas mütsist said käpikud

Ühel ilusal päeval täpselt nädal tagasi tekkis mul täiesti vastapandamatu soov midagi kududa. Olin just uurinud erinevaid kindamustreid ja võtnud plaani roositud sõrmikud. Aga nende jaoks polnud mul veel lõnga. Ravelrys jäid silma Bella kindad. Kui ma siis kogemata kombel leidsin sama mustri ka eesti keeles, siis oligi asi otsustatud. Mul oli kolm aastat tagasi tehtud öökullimüts, mis ei hakanud kellelegi sobima ja nüüd harutasin selle üles. Kaalusin lõnga ära ja sain 98 grammi. Kas tuleb välja või ei tule? Jämedus vastas umbes originaalile, aga selleks oleks mul pidanud 2 kera lõnga olema. Kuna ma nii pika varrega kindaid ei tahtnudki, siis lootsin, et ehk veab välja. Alustasin 24. reast. Kaal oli kogu aeg kõrval ja aeg-ajalt tõstsin lõnga jälle kaalu peale, et näha, palju veel alles on. Pidin nii kiiresti kuduma, et kindad ikka enne valmis saaks kui lõng otsa lõpeb! :) Enne ei saanudki rahu, kui öösel kindad lõpetasin ja võisin rahuliku südamega puhkama minna. Tuli välja! Pisike kerake jäi veel üle ka. Ühe päevaga kindad kududa on minu jaoks ülim saavutus, mis sest et jämedate varrastega jämedast lõngast. Pealegi kudusin esmakordselt kiiluga pöialt, mis ei osutunudki üldse raskeks ja seda ma ka ei teadnud, et sellist palmikut nimetatakse hoburaua palmikuks.

Lõng: Katia Peru (40% vill, 40% akrüül, 20% alpaka) 100g = 106m
Lõngakulu: 93 g
Vardad: 4,5

Bella kinnaste muster asub siin. Tegemist on siis kinnastega, mis on inspireeritud filmist "Videviku saaga", kuigi need pole need päris "õiged" kindad. Hiljem leidsin tänu ühele heale inimesele veelgi originaalsema mustri. Filmi kinnaste lugu saab lugeda blogist Bella mittens - the story. Filmi jaoks kudus kindad Ruth Cross ja selliste kinnaste muster on ka Ravelrys tasuta saadaval Phenomenon nime all. Võib-olla ühel heal päeval koon need ka. Aga rohelised on hetkel enampakkumisel! :)

Nüüd on sõrmed soojaks kootud ja roositud sõrmikud ka juba alustatud. 

Siidiroos

Oh, mu viimane postitus siin blogis on aasta algusest... Kuidagi ei jõua paberitööde kõrvalt muid asju teha, kuigi tahaks. See pross oli mul valmis tegelikult juba kevadel, aga nüüd lõpuks kinkisin selle Mailale. Sain temalt "natuke" roosat organzat ja lubasin vastutasuks midagi sellest teha. Lisasin ka tumedamat roosat siidi ja valmiski selline armas pross.

Prossi all on aga minu lõpetamata lapivest, mille lootsin käsitööpäevaks valmis saada. Esipooled on kenasti lappidest kokku õmmeldud, aga siis selgus, et lõige ikka ei sobi ja panin hetkel töö kõrvale. Loodetavasti saab kunagi valmis ka... nagu mõni teinegi pooleliolev töö. 

Meie käsitööpäevast, mis toimus eelmisel laupäeval, saab aga ülevaate klubi blogist. 

Lukupross

Detsembris tegime Käsitööklubis lukuprosse. Jaanuari esimestel päevadel lõpetasin oma prossi, ainult tikand oligi veel teha ja muidugi tagumise poole viimistlus. Lisasin tikandile ka helmeid ja litreid. Ei teagi, võib-olla ilma oleks parem olnud... Aga eks ma siis teen veel mõne, tagasihoidlikuma! :) Veidi suur tundub ka, lehe pikkus on 11 cm.

Siin on veel üks pooliku töö pilt, et näidata, kuidas asi käib. Algul õmblesin luku, millelt üleliigne kangas on hästi lähedalt ära lõigatud, püstiasendis vildi peale. Siis täitsin motiivi nõelviltimisega. Edasi tuleb juba tikkimine/kaunistamine. Seejärel lõikasin ära üleliigse vildi ja liimisin kuumaliimiga taha veel ühe vildikihi, seekord rohelise. Esimese aluspõhja oleks ka pidanud rohelise valima, aga õnneks see ei paista välja. Lõpuks kinnitatakse prossinõel. Seda mul veel hetkel ei ole. 

Inspiratsiooni saab Google-st.