Must-valge kotike

Seda kotti hakkasin tegema puhtalt nende kassidega kangatükkide pärast. Esialgu ei osanud midagi sinna juurde sobitada. Siis leidsin kunagi Aliexpressist tellitud komplekti ruutusid ja seal oligi 6 must-valget kangatükikest! Valisin 4 välja ja kassidega sai nende järgi 2 ruutu lõigatud. Ülejäänud koti osa on uuest kangast, mis sai kunagi ostetud sinimustvalge liniku jaoks. See linik on ikka tegemata, aga õnneks kangast jagub. Ülemine ja alumine riba on lõigatud 7x26,5 cm. Lukk on ikka must, aga millegipärast pildil näitab ennast sinisena. 

Sellele kotile lisasin ka valge pitsi, et natukenegi rõõmsam oleks. Ma üldiselt musta värvi üldse ei armasta, aga viimasel ajal kuidagi olen selles suhtes leebem. Must-valge ja must värvilisega on hakanud isegi täitsa sobima, ka riietuses. 

Koti mõõdud on 23x17 ja põhja laius 5 cm.  

Pean tähelepanu juhtima ka sellele ilusale kruusile, mis meile kingiti Põlva Käsitööklubi 30. juubeliks. Kruusil on meie klubi logo.  

Karbiks avanev kotike

Kolmas kotike. Avaneb karbiks, nii et sa ei pea midagi taga otsima, ülevaade kohe olemas. Pealmine pool jälle kangajääkidest õmmeldud. Tugevduseks sees kaetud poroloon. 

Mõõdud 19x13 ja kõrgus 10 cm.

Põhja alt ka pilt. Siia ja otstesse teppisin vaba käega lainelised jooned.

Päris põhjalik videoõpetus, mille järgi tegin. Mõõtusid seal pole antud, tegin oma äranägemise järgi. Raha eest saab osta ka täieliku õpetuse. 

Kunagi...

Igal käsitöölisel on tohutu hunnik käsitöötarbeid, mida nad kindlasti kasutama hakkavad. Kunagi...

Leid Facebookist. Väike vahepala enne järgmisi kotte! :) Kas sinul on ka nii? Minul küll!

Suurem kotike

Täna esitlen teist kotti. See sai kohe tüki maad suurem ja mahukam. Siin kasutasin väikseid kangaribakesi, mis töö juures üle jäävad ja normaalsed inimesed prügikasti viskavad. No tõesti isegi mõnesentimeetrised jupikesed. Õmblesin ribad õhukesele 10x30 cm aluskangale. Üles lisasin põhikangast 5 cm riba ja alla 14 cm. Koti mõõdud valmiskujul on 27 (ülevalt), 19 (alt), 20 (kõrgus) ja 8 cm (sügavus). 

Vaade teiselt poolt. 

Edevuse pärast lisasin ikka sildikese ka.

Sees on pruunikirju vooder.

Õpetuse leiab Agilejack blogist. Päris täpselt näpuga järge ei ajanud, voodri tegin ka teistmoodi - põhimõtteliselt samamoodi nagu eelmisel kotikesel. Tugevduseks on sees ka õhem kaetud poroloon, see on õmmeldud ja tepitud põhikanga külge ja aitab kotti vormis hoida. Õpetuses kasutatakse sellist materjali nagu fusible batting, see on midagi vatiinitaolist, aga liimikihiga. Otsisin huvi pärast Karnaluksist ja seal isegi on mõned sarnased tooted. Hea teada!

Sorteerides ja valides kangajuppe ühe töö jaoks, tuleb kohe mitu uut ideed veel. Nüüd ongi nii, et järgmine kott on tegelikult juba valmis, ootab fotosessiooni ja kahe koti jaoks on materjal välja valitud. Olen hoos! :)

Väike kotike

Ühel päeval tõdesin, et igasuguseid kotikesi võiks rohkem olla. Alati on see õige puudu. Nii mul tuligi mõte teha kohe rohkem eri suuruses ja erineva kujuga kotikesi ja poekotte ka. Siin on nüüd siis esimene - sai hästi pisike, aga vahel ongi sellist ka vaja. Laius ülevalt 17,5 cm, kõrgus 8 cm ja põhja laius 5,5 cm.

Õpetuse leidsin Instagramist. Muutsin natuke mõõte. Võtsin riidetüki suuruseks 20x25 cm. Lisasin kangale ka liimiriide. 

Lipsud lauale!

Täpselt aasta tagasi alustasin nende lipsulinikutega. Lipsud pesin, harutasin lahti, triikisin sirgeks ja õmblesin alusriidele. Siis lisasin ühe hästi pehme, veidi paksema tundmatu kanga tahapoole ja püüdsin vabakäetepinguid teha. Isegi päris hästi tuli välja ja jäin rahule. Ja sinna need seisma jäidki...

Näitusele eelnenud päeval sain siiski oma taldrikualused/lauamatid valmis! Lisasin veel õhema kanga taguseks. Algul oli küll plaan kantida, aga polnud enam aega ja läksin lihtsama vastupanu teed - õmblesin alumise kangaga kokku, pöörasin ümber ja teppisin serva läbi. Mulle isegi meeldib nii. 

Aasta eest sai tehtud ka ühest lipsust kaelaehe. Eelmisel kevadel värvisin siidilipsudega pühademune. Lipse on aga veel mitu kotitäit oma aega ootamas. Ehk teen nüüd veel midagi suuremat, lapiteki või...

Veel üks liblikas

 Kolmas liblikas lendas padja peale. Idee sain ikka sealtsamast Lillyella blogist. 

Padjakate on eemaldatav, käib lukuga. Padja ümbris on 44x44 cm, aga sisupadi 50x50 cm. 

Liblikate mustrid on tasuta saadaval: 

Butterfly Charm Blocks by Lillyella

#butterflycharmblocks

Liblikad

Peale päevavarju said veel nii mõnedki tööd näituse jaoks lõpetatud. Mõnikord on tähtajad päris head, onju? :)

Seekord lähevad lendu liblikad. Kokku sai neid kolm, täna näitan kahte. Veebruaris-märtsis õppisime Käsitööklubis  aluspaberitehnikat (inglise keeles foundation paper piecing). See on selline lapitöö tehnika, kus riidetükid õmmeldakse järjest numbrite järgi paberi peale ja hiljem rebitakse paber tagant ära. Sellisel moel saab teha väga väikestest detailidest pilte. Kel suurem huvi, võib vaadata videot. 

Mina tegin natuke teistmoodi. On olemas ka variant, kus ei õmmelda läbi paberi, vaid paberi kõrvalt. Võtsin selle mooduse kohe algusest peale omaks, kuna mul oli juhuslikult kodus natuke paberit, mis liimub kanga külge. Selleks on vaja paberit ingliskeelse nimega freezer paper ehk külmkapi paber. Kahjuks ma pole meie kaubandusvõrgust õiget asja leidnud. Video selle variandi kohta. 

Liblikatele lisasin kangast "paspartuu" ja kinnitasin klambripüstoliga lõuendile. Piltide suurus on 20x20 cm. 

Liblikate mustrid on tasuta saadaval: 
Butterfly Charm Blocks by Lillyella

#butterflycharmblocks

Päevavari

Alustasin päevavarju heegeldamisega 18. aprillil. Sellest pidi saama suveprojekt. Aga suvi oli palav ja heegeldamine ei edenenud kuidagi. Pealegi olin teinud valearvestuse ja heegeldanud nr 2 heegelnõelaga. Pidin päris suure osa harutama üles ja alustama algusest. Seekord siis 1,5 heegelnõelaga. Lõpptähtaeg oli 14. oktoober, meie Põlva Käsitööklubi juubelinäituse avamine. Kolm päeva varem sain valmis! Lõpp läks üsna kiireks. Tärgeldasin heegelduse kergelt. Karkassiks vana vihmavari 120 cm diameetriga. 

Selline ta siis sai. Näitusel käinud ja ootab uue omanikuga kohtumist (tegin oma õele). Ehk saab millalgi suvel ka kauneid suviseid pilte. 

Muster: Rosy (Agnes Dihen)

 

Heegelniit: Madame Tricote (valge 1000), 100% puuvill, 100g = 565m, lõngakulu 3 kera ehk 300g

Heegelnõel: nr 1,5

Läbimõõt: 120 cm

Panen siia imetlemiseks ka meie kõigi päevavarjud. Pildid näituselt. 

Käsitööringis käimise kott

Tundsin puudust ühest sellisest kotist...

... millega käsitööringi minna

... oleks parasjagu väike

... aga mahutaks ikkagi A4 mapi

... hoiaks hästi vormi

... ja poleks mingi tavaline poekott :)

Plaanisin pikalt ja sai lõpuks eelmisel nädalal valmis! Käsitööklubiski käidud korra. Koti alumine pruun osa ja sangad on kardinakanga näidistest, punane kangas taaskasutus (Sõbralt Sõbrale). Kassiga pilt ja täpiline tellitud Aliexpressist.  

Koti suurus on 28x33 ja sügavus 9 cm. 

Koti pealse ja voodri vahel on kaetud poroloon, mis aitab vormis hoida ja põhjas veel täiendav tugevdus.

Sisse leidsin sobiva nõukaaegse sitsiriide. Ühel pool on kaheosaline tasku. Väiksem osa näiteks pliiatsite jaoks.  

Pealmine kassiga pilt on ka tasku.

Pildid tegin töö juures. Seal on mul täpselt selline täpiline tass nagu kassil käes. Igati mind iseloomustav kott sai. 

Pajalapid

Täna on siis järg pajalappide käes. Punased valmisid juba veebruaris, aga oranžid alles eile. Suurus on neil 20x20 cm. 

Tegemise õpetuse leiab videost. Seal on küll veidi teistmoodi kui mina tegin. 

1) Ei jätnud servast tükke kinni, vaid lõikasin neljaks eraldi ribaks. 

2) Kanti ei pannud eraldi, vaid kant moodustub tagumisest osast. 

Punastele pajalappidele ma ei pannud liimiriiet alla, vaid ladusin ribad otse vatiinile, kinnitasin vaid nurkadest nööpnõeltega ja asusin ilupistega (võib tavalise siksakiga) mööda lõikeserva teppima. Neid ribasid ei maksa liiga kurvilisi lõigata, muidu on pärast keeruline õmmelda. 

Oranžid pajalapid said alla ka õhukese liimiriide, nii on kindlam, et ribad püsivad paigal. Neile pajalappidele õmblesin alumisele poolele ka lisaks kirjust kangast keskosa, et hele kangas liialt ruttu ei määrduks. Kuumakindlam ka.

Lisaks võib vaadata veel üht venekeelset videot, kus tagumine külg moodustab kandi, aga selle tegin ma ka omamoodi ehk siis õmblesin nurgad diagonaalselt puhtaks, triikisin õmblusvaru alla ja siis hopsti! pajalapp sisse ja serv kinni. Enne tripp ka paika. 

Sokke saab ka õmmelda

Peale kinnaste õmblemist tuli meelde, et sokke saab ju ka õmmelda. Suur tahtmine oli järgi proovida. Õde kinkis mulle kunagi fliisist õmmeldud toasokid, need olid head soojad. Otsisin taas lõike Pinterestist ja prooviks ei leidnud midagi muud kui mehe viledaks kulunud T-särgi! Aga proovimiseks ei tahtnudki mingit head materjali kasutada. 

Kõigepealt ühendasin kannaosa ja siis ülemise ja alumise poole. Lõiget pidin ümber tegema kuna jalapealne osa oli tunduvalt pikem kui tallaosa. Tegelikult on see isegi lõike jooniselt näha. Aga muidu hea jala järgi lõige. Ülemise serva peaks tegema veniva õmblusega, praegu on tegu sokkide jalga tõmbamisega. Aga need on tõesti vaid proovisokid, peale paari korda jalas kuluvad kindlasti auguliseks. Jalas on uskumatult mugavad!

Kindad

Seekord on ette näidata kaks paari kindaid. Ja mitte kootud, vaid õmmeldud. Meil oli Käsitööklubis taaskasutusprojekt - vanadest kampsunitest kinnaste õmblemine. Mul pole ei vanu ega uusi kampsune kusagilt võtta (isegi kaltsukad olid villastest kampsunitest tühjad), seega tuli mõelda midagi muud välja. Küsisin töö juurest mõned masinkudumite jäägid. Ega need olid ka päris väiksed tükid, nii et hallid kindad sain ilusti ühes tükis välja lõigata, aga puna-rohelised kombineerisin kokku punasest ja kolmest rohelisest toonist. Igatahes said just need viimased ägedad ja jätan endale. Hallid on veidi suuremad ja mulle natuke pikad. Hallid kindad kaunistasin pitsimotiividega. 

Veel tegemisest. Kindad õmblesin kokku 3-niidilise overlokiga ja veel üle tavamasinaga. Alumise ääre tegin ka overlokiga üle, pöörasin kitsalt alla, heegeldasin ühe korra üle ja tegin lihtsa sammastega rea. Kindamaterjal oli eelnevalt pesumasinas pestud.  

Lõige on kokku kombineeritud erinevatest lõigetest. Ideesid leiab Pinterestist. Kui teha vanast kampsunist/džemprist, siis saab alumise soonikuserva edukalt kasutada kinnaste randmeosaks. 

Proovisin õmmelda ka sokke, aga sellest järgmisel korral. Päris mitmed asjad ootavad blogisse pääsemist! :)

Pluusi tuunimine

Ostsin kord interneti teel kena pluusi. Tundus huvitav, säbruline muster ja mis peaasi - puuvillane. Tuli postiga kohale ja oh häda, kaelus nii avar ja see mulle kohe üldse ei meeldinud. Isegi suveriietel ei meeldi, ammu siis veel paksemal rõival. Surfasin veidi Pinterestis ja leidsin hea idee heegeldamise näol. Valisin pluusiga samas toonis heegelniidid ja improviseerisin kaelusesse miskit. Päris hea sai! Lisaks said pikendust ka varrukad, need ongi sellised kolmveerandpikkusega. 

Punane on tavaline heegelniit, aga hele hallikas lõng ostetud taaskasutusest, Katia Papiro (53% puuvilla/47% linast). See on nelja keeruga lõng, mille harutasin pooleks.

Kaelaehte vaselistega ostsin Mardilaadalt ja kuna seesama pluus oli seljas, siis läks kohe käiku ka. Põhimõtteliselt ostsin poolvägisi tegija käest ära. Ta püüdis küll algul selgitada, et see on näidis ja pakendit pole... Mina võtsin mannekeeni pealt, panin omale kaela, ütlesin, et pakendit pole vajagi ja maksin raha! Sain veel soodustust ka! :) 

P.S. Tavaliselt ma nii häbematu pole, aga seekord oli mul just seda kaelaehet vaja! 

Tegija on Jane Nikolai ja tema FB leht Minu muinasaeg on täna.