Videoõpetuse järgi tehtud pajalapid. Jällegi tegin natuke omamoodi. Kaarjad õmblused teppisin maasikatega kangale läbi vatiini ja suurema kaare ka, mitte nagu videos, kus need kaarjad osad jäävadki lahtiseks. Pajalapid said väiksed, 17x17 cm. Ringid võiks lõigata pisut suuremad. Aga kööki kaunistama sobivad suurepäraselt!
Õppisime käsitööringis šenilltehnikat. Valisin esimeseks katsetuseks midagi väikest - pajalapid. Kangakihte sai 6, aga lahtilõigatud 5. Lisaks veel õhuke puuvillane vatiin ja tagumine kangas, millest moodustub ka kant. Proovisin seekord kandi keeramiseks uut moodust. Pean mainima, et õhemate kangastega toimib hästi, pajalappidega seda rohkem ei kordaks.
Jooned on õmmeldud 1 cm vahedega. Enne tagumise poole/kandi õmblemist viskasin korraks pesumasinasse (lühiprogrammiga). Võib karvastada ka mehaaniliselt, lisan postituse lõppu video.
Pajalapid on suurusega 21x21 cm. Kangad on 100% taaskasutus. Kasutasin siin oma vana kollaste roosidega seelikut, mille nooruses ise õmblesin, seda on kolm kihti ja lisaks veel kaks kihti ühest kittelkleidist. Kõige alumine on punane. Tagumine pool on teise ringi poest. Püüdsin sättida nii, et mustrit ettepoole ei tuleks, no peaaegu õnnestus.
Täpselt aasta tagasi alustasin nende lipsulinikutega. Lipsud pesin, harutasin lahti, triikisin sirgeks ja õmblesin alusriidele. Siis lisasin ühe hästi pehme, veidi paksema tundmatu kanga tahapoole ja püüdsin vabakäetepinguid teha. Isegi päris hästi tuli välja ja jäin rahule. Ja sinna need seisma jäidki...
Näitusele eelnenud päeval sain siiski oma taldrikualused/lauamatid valmis! Lisasin veel õhema kanga taguseks. Algul oli küll plaan kantida, aga polnud enam aega ja läksin lihtsama vastupanu teed - õmblesin alumise kangaga kokku, pöörasin ümber ja teppisin serva läbi. Mulle isegi meeldib nii.
Täna on siis järg pajalappide käes. Punased valmisid juba veebruaris, aga oranžid alles eile. Suurus on neil 20x20 cm.
Käsitööklubis olid teemaks pajalapid ja teised õmmeldud köögiaksessuaarid. Sain nüüd omad valmis. Esialgu küll ainult pajalapid - õunakujulised. Idee on netiavarustest, tegin pildi järgi ja veidi enda moodi. Ühed roosad ja teised rohelised. Selliseid kangaid oli kodus olemas. Vahele panin kaks kihti vatiini, mis on triikrauaga veidi kokku pressitud, parasjagu nii palju, et nad väga jäigaks ei muutuks. Lehtede all on ka vatiinikiht.
Õuna suurus (ilma "sabata") 21,5x17,5 cm.
Eelviimane mandala töö - pajalapid. See oli üks väga huvitav heegeldamine, nimelt servast alates keskele kokku. Video järgi, aga pidin ikka muutma endale sobivaks. Ma ei alustanud 144 silmaga, vaid 126-ga ehk siis 16 põimitud rea asemel tegin 14, muidu jäi liiga lokkima. Ja viimasel real tegin aasad ikka 8 silmusega, mitte 10-ga nagu õpetuses. Panen siia endale spikriks kirja, et ära ei unustaks.
Heegeldasime käsitööringis mandalaid. Mandala tähendab sanskriti keeles ringi ja tavaliselt on need ümmargused ja värvirõõmsad geomeetrilised mustrid, mida erinevate vahenditega saavutatakse. Lisaks veel igasugused filosoofiad, mis siia lisanduvad, aga meie tegime lihtsalt värvilisi linikuid või motiive, mis natukenegi pimedasse sügisesse rõõmu tooks.
Mul sai päris mitu asja valmis ja üht-teist on veel lõpetamata. Esimesena valmisid tassialused. Muster on pärit internetist - Sunflower Mandala. Jaa, see on inglise keeles ja kirjeldusena, mitte joonisena. Olen juba päris harjunud neid "regivärsse" lugema nagu keegi kunagi tabavalt ütles. Lisaks sain häid näpunäiteid Haafner Linsseni raamatust Heegeldatud mandalad. Näiteks väga hea viis, kuidas uut ringi uue värviga alustades jääb ühenduskoht täiesti märkamatuks, samamoodi ringi lõpetamine nõelaga, mida ma küll juba varemgi olen praktiseerinud.
Nii mõnedki asjad on vahepeal valminud, aga ei saa kuidagi pildile. Praegune pime aeg ei soosi ka üldse pildistamist.
Lõikelaud ongi mu viimane töö, mis sai valmis Himmaste käsitööringis. Lõikelaud ise on muidugi poekaup, aga kaunistasime selle salvrätitehnikas ja lisaks juurde akrüülvärvid. Valge värviga katsin kõigepealt kogu lõikelaua pinna. PVA-ga kinnitasin salvräti. Esimene katse läks untsu, kuna unustasin alla liimi panna. Õpetaja Epp Metsaluik aitas meil joonistada kardina ja lipsu, osa taevast on ka juurde värvitud. Lõpuks läks peale veel lakk. Joonistamisega ma sinasõber pole, aga õpetaja abiga sai tulemus siiski üsna hea.
Kinkisin selle emale sünnipäevaks. Sobib hästi tema helerohelise köögiga! :)
