Müts "Aprill"

Kuigi kevad on ammu täies jõus, lõpetasin mina alles nüüd oma talvemütsi. Aga kui vaadata mütsi nime, siis ikka täitsa õigel ajal! :) Alustasin jaanuaris ja vahelduva eduga aprillini välja.

Mütsi kudusin Isetegija kooskudumise Salamütsike 2015 raames ja mustri autoriks on Anneli Tender.

Otsustasin, et ühtki uut lõnga ma ostma ei hakka, ehk saab vanasid varusid vähendada. Peale natukest arupidamist ja mõningaid kuduproove (mis olid mütsi algused, sest ma eriti ei armasta proovilappe teha) said mütsiks kokku kootud:

Novita Jussi punane lõng (75% villa, 25% polüamiidi; 100g/200m) - lõngakulu veidi üle 60 g
Punto Zümrüt Mohair tumepunane litritega lõng (60% mohääri, 20% akrüüli, 15% polüamiidi, 5% metallikut; 50g/350m) - lõngakulu 20 g

Vardad servas nr 3,5 või 4 (see oli nii ammu, et ei mäleta enam) ja mustriosas nr 4,5.

Alguses läks kõik ludinal. Kudusin nii nagu õpetus ette nägi. Ma jätsin ainult mustrist ära nupud. Kuna lõng oli mul jämedam kui originaalil, siis ei jäänud nupud kenad ja ega need pole mu lemmikud ka. Olenemata lõnga jämedusest ei pidanud ma mustrikordade arvu vähendama. Laius oli paras.

Niikaugel olin oma mütsiga 25. jaanuaril. Pidasin veel teistega sammu. Teine vihje on kootud:

Siis aga selgus, et pikkus ei ole kohe üldse mitte paras. Muidugi märkasin seda juba varemgi, aga kudusin lolli järjekindlusega ikka 3. vihje lõpuni. Praktiliselt oleks sel kõrgusel juba müts ammu valmis olema. Harutasin ära terve mustrikorra ehk 14 rida ja kuna müts oli nüüd tubli tükk maad lühem, arvasin, et kahanduseks tuleb võtta kõige suurema ridade arvuga variant ehk siis 3. variant. Tegingi mütsi valmis, tundus küll veidi pikk, aga pesin mütsi läbi ja jätsin kuivama.

Siis selgus tõsiasi, et müts on ikka liiga pikk. Harutasin kahanduse osa jälle ära ja võtsin nüüd kõige vähemate ridade arvuga kahanduse ehk 4. variandi. Mida edasi, seda enam sai selgeks, et nüüd saab müts lühike! :) Ja rohkem ma enam ei harutanud. Tegin lõpus natuke omaloomingut ja lõpetasin mütsi tunde järgi.

Jälle pesin mütsi ära. Peab ütlema, et kahele pesule pidas müts hästi vastu: ei veninud välja ja kude läks peale pesemist ühlasemaks.

Modelli mul ei ole, riputasin mütsi nagisse:

Esimesel pildil on värv täitsa õige, teisel veidi heledam:

Olgu veel öeldud, et selle litritega lõnga sain ma tänu Isetegija sõbrapäeva pakivahetusele 8 aastat tagasi! Nüüd lõpuks leidis kasutust.  

Üks väike kotike

Nonii, vaevalt pool kuud on möödunud eelmisest postitusest ja mu elu on täiesti muutunud. Nagu ma eelmisel korral kirjutasin, on möödunud aasta õmblejana töötamisest. Siis ma veel ei teadnud, et oma järgmist ehk käesolevat postitust kirjutan taas õmblejana! :) See otsus sündis väga kiiresti. Vahepeal oli "akadeemiline" hingetõmbamise aasta, mille veetsin suures osas paberimaailmas. Peale 17-aastast õmblejaametit oli hädasti vaja akusid laadida. Lubasin küll mitte enam õmblejaks hakata, aga pole midagi parata - see on üks väheseid asju, mida ma tõesti oskan teha! Uus töö on mulle siiski uus väljakutse - nüüd olen otsaga mööblitööstuses. Ja mis peamine - väga rahul ja õnnelik!

Enne tööleasumist jõudsin veel õmmelda sõbrannale sünnipäevaks ühe kotikese, mida võib kasutada nii kosmeetikakotina kui ka igasuguste käsitöövidinate hoimiseks ja transportimiseks. Idee sain Sillulullu blogist ja õpetuse ka sealtkaudu.

Ja siin veelkord pildil koos sünnipäevakaardiga.

Kott

Oma eelmisest töökohast õmblejana on möödunud üle aasta. Vahepeal ma ei tahtnud õmblusmasinat näha ega midagi õmblemisest kuuldagi. Mõned parandused ja möödapääsmatud õmblused ikka tegin, aga suure sundimise peale. Kuni lõpuks ei suutnud enam oma kulunud ja narmendavat kotti vaadata. Õmblesin oma eelmise koti 3 aastat tagasi.

Nüüd olin valmis õmblusmasinalt tolmu maha lööma ja tegudele asuma. Aga missugust kotti teha? Kaalusin mitmeid variante. Esiteks printisin välja ühe lõike, aga lõpuks loobusin, kuna ei leidnud kodunt sobivat kangast selle jaoks. Kott tundus minu jaoks liiga väike ka. Teiseks kaalusin varianti triibukangast - sellist nagu Sirtsuk teeb. Nagu näiteks need. Ükskord ma teen selle ära ka. Seekord aga langes valik kulleri/postiljonikoti kasuks. Olin juba ammu mõelnud, et teeks sellise pikema sangaga koti, mida saab kanda nii tavaliselt üle õla kui ka postiljoni moodi üle rinna. Mul on ju see häda, et ükski kott ei püsi õla peal, õlad nõnda längus.

Tasuta lõikelehti jagati eelmise aasta Mardilaadal. Otsisin selle üles ja asusin tegudele. Kangas, nagu öeldud, kodustest varudest, õmblusvabriku jääkidest pärit. Kangas on huvitav. Taga liimiriie ja läbi tepitud. Ei tea küll, milleks seda kasutati. Meie vabrikus sellest igatahes ei õmmeldud. Veel läksid käiku mööblitööstuse jäägid. Sain kunagi sellist kaetud porolooni taolist materjali mõned tükid.

Vahematerjali teppisin pealmise riidega kokku. Kuna kangas oli juba eelnevalt tepitud, siis õmblesin õmblusjooni mööda, aga üle ruudu. Algul proovisin küll tihedalt teppida, aga liiga madratsi mulje jättis, harutasin üles. Koti sisse sai punane triibuline kangas, selle liimisin ka liimiriidele, kuna tundus liiga lörts. Samast kangast said ka nöörkandid. Kandi sisse jällegi otsisin, mida panna. Siis leidsin ühe jämeda puuvillase köiejupi, mille harutasin kolmeks osaks ja õmblesin punase kanga vahele.

Koti sisse tegin ühele poole lukuga tasku ja teisele poole tavalise pealeõmmeldud tasku, mille ühes otsas on ka koht mobiilile.

Koti ja voodri vahele lõikasin vanast ärakulunud lõikematist tugeva põhja. Kinnitasin selle neetidega, aga kuna needid on pisikesed ja nõrgad, siis on karta, et pean varsti need tugevamate vastu vahetama. Eks aja jooksul selgub, kas tuleb remonditöö ette võtta. 

Kinnituseks magnetkinnis. Selle oleks võinud veidi allapoole panna. Hästi natuke.

Viimasel hetkel, kui klapp oli juba valmis, mõtlesin, et peaks ikka klapi peale ka ühe tasku tekitama, kuhu oleks hea kiiresti ilma kotti avamata bussipiletit või võtit pista. 

Ja selline ta siis saigi. Esimene käik on ka linna peal ära tehtud ja kott testitud. Eks pikaajalisel kandmisel tulevad need vead välja, mis oleks võinud teisiti olla. Aga praegu olen rahul. Põhiline, et kott on tugev, mitte mingi lötakas. Ja piisavalt mahukas, sest mul peab ju pool elu alati kaasas olema! :) 

Koti mõõdud on ca 37x26 cm, põhi 9 cm, sang 108 cm. 

Heegeldatud kõrvarõngad

Mul on näitamata ühed kõrvarõngad vist juba eelmisest sügisest. Siis sai asi alguse. Õigemini veel varemgi. Tegin 2012 oktoobris mõned paarid heegeldatud kõrvarõngaid. Neid näeb minu Isetegija blogis. Nüüd juba aasta tagasi paluti kõrvarõngaste õpetust ajakirja Tiiu tarvis. Kõrvarõngad olid aga täitsa kadunud! Otsisin ja otsisin ja lõpuks hakkasin pildi järgi tegemist meelde tuletama. Nii valmisidki veel ühed kõrvarõngad, oli ju vaja täpselt kõik kirja panna. Hiljem muidugi leidsin eelmised ka üles! :)

Õpetuse ilmumisega läks tükk aega. Sügisest sai talv ja talvest kevad. Aprillikuu Tiiu numbris ilmus lõpuks ka õpetus. Tänasel kenal päikesepaistelisel päeval said aga kõrvarõngad lõpuks ka pildistatud!

Nööbikeed

Kui nägin Anu Pingi vahvaid nööbikeesid, tuli kohe tahtmine endale ka midagi teha. Õpetus oli ka seal kenasti juures. Muidugi voolas hulk vett merre, enne kui mina oma nööpideni jõudsin.

Kõigepealt tegin punastest nööpidest kee. Kuna nööpe oli parasjagu palju, tuli kee kaherealine. Kogupikkus 120 cm. Vahele lükkisin mustad ja punased helmed.

Roosamad nööbid sortisin punaste hulgast välja, otsisin sobivaid pruunikamaid juurde ja neist sai veel üks kee, mida algul polnud plaaniski. Väga ilus sai jälle - vanaroosa. Vahel klaaspärlid. Pikkus 127 cm.

Ja kolmandaks sobitusid kokku pruunid ja pärlmutriläikelised nööbid. Neist sai üherealine kee, pronksivärvi sisuga läbipaistvad helmed vahel. Pikkus 67 cm.

Neljas jäi tegemata. See, mida ma tegelikult mõtlesin teha!  Ühesugustest nööpidest ja puupärlid vahel. Ei leidnud kodunt sobivaid vahepärle. Eks siis kunagi järgmine kord.

Uus algus

Mõtlesin, et toon tasapisi kõik oma blogid ühte keskkonda. Wordpressi ma ei armasta. Niisiis jään truuks Bloggerile. Minu vanemaid töid näeb Isetegija blogis ja esialgu jääb see käiku paralleelselt uue blogiga. Elame-näeme, mis tulevik toob!

Kaisukiisud

Projekti ''Põlvakate heategu'' raames võtsin oma hoole alla neli 4-5 aastast last. Kollase-valgetriibulised imepehmed kiisud on heegeldatud Sirdar Snowflake lõngast ja need on tüdrukutele. Poiste kirjude kiisude põhilõngaks on Caprice Color.