Kirikindad

Kui eelmisel korral jõudsin valmis ühe kinda, siis seekord sain kahega hakkama! Algul oli küll hoopis mütsi idee, aga siis leidsin ajakirjast Käsitöö Talv 2007 kaunid kihnukirja kudumid. Tükk aega pusisin kahevärvilist kihnu vitsa ülesloomist, kuni lõpuks sain pihta - sellesama ajakirja joonise järgi. Kudumi keskele olen seda teinud, aga algusse mitte. Randmeosa sai päris pikk, kuigi ma isegi harutasin seda tublisti lühemaks. Eks selle pikkuse tingis mu üsna jäme lõng: Jil Color (100% Schurwolle). Lisaks on üks tundmatu päritolu ja koostisega hele rohekas lõng. Neid kumbagi kulus täpselt 1 tokk + natuke sinist randmeosas. Vardad valisin seekord nr 2 ehk siis hoopis peenemad kui lõng nõudis. Poleks ju muidu saanud mingit korralikku mustrit kasutada. Mustrit hakkasin alles siis otsima, kui üks randmeosa valmis. Mõtlesin, et äkki ma ei jõuagi randmesoojendajatest kaugemale! Aga näe, jõudsin! Jõudsin isegi Eestimaa ühest otsast teise - Kihnust Setumaale, üsna kodu ligidale! Labakinda osa setu muster on raamatust Eesti kindakirjad. Tegelikult Aino Praakli kirikinnaste raamatuid lehitsedes leidub selliseid pitsilisi randmeid paljudes Eesti piirkondades, ka Setumaal.

Viimasel ajal on Setumaa mind paelunud, kuigi ise sealt pärit pole, aga no üsna lähedalt siiski. Abikaasa juured ulatuvad küll Setumaale. Setu käsitööd tahaks küll edaspidigi tundma õppida, eriti setu pitsi ja tikandit.

Lõpetuseks panekski paar pilti illustreerima mu rahvuslikke kindaid - üks pilt siis Kihnu Virve pereansambli liikmetest, kes esinesid selle aasta Põlva Päevadel 24. mail ja teine Setu laulunaistest, keda pildistasin 12. juulil Võru Folkloorifestivalil.

Pärliuss nr 5 ehk rukkilillekee

Taas kord üks pärliussikee, oktoobrikuu pruun, sinise lisandiga! Ristisin ta rukkilillekeeks. Selle keega nägin nädal aega vaeva, muidugi mitte pidevalt. Vahepeal panin töö lihtsalt kõrvale laagerduma ja tegelesin muude asjadega. Alustasin lille heegeldamisest ja see oligi see kõige raskem osa. Õnneks olin just läbi lugenud saksa pärliheegelduse foorumi mõned vastavad teemad ja olin ootamatusteks ette valmistunud. Kuna mõnede helmeste augud (eriti need nn. odaotsad ja tilgad näiteks) on üsna teravate servadega, siis pidin ka paar korda lille üles harutama, sest lille kroonlehed olid iirisniidi läbi närinud ja lihtsalt kukkusid küljest ära!  Peale paari katsetust ja ahastust otsisin esmalt teise heegelniidi, mingi veneaegse, iirisniidist suurema kera. Teiseks olin saanud saksa foorumist hea nipi, kuidas tamiiliga need kroonlehtede read läbi käia ja kokku tõmmata. Uhh, ometi sain lille valmis! Edasi läks juba lihtsamalt, kuigi veidi pusimist oli ka õienuppudega kee otstes. Tegingi need lõpuks oma äranägemise järgi, sest õpetuse järgi oleks liiga suured saanud. Ja ma ei õmmelnud neid külge, vaid heegeldasin otse ussi edasi. Nupukest alustasin siis 5 helmega ringis: 5-10-15-15-15-10-6- ja edasi tavaliselt 6 ringis. Lille heegeldamiseks on olemas skeem. Selle järgi siis tuleks helmed lükkida niidile, alustades skeemil ülevalt paremalt ja heegeldada, alustades alt vasakust nurgast, k - tähendab tilgakujulisi pärle ja d - odaotsi. Ülejäänud on tavalised seemnehelmed, mina olen kasutanud senini 9/0 suurust. Seekord kulus 1 pakk pronkspruune helmeid ja natuke läbipaistvaid helesiniseid, mis olid mul tellimusega koos kingitusena tulnud. Lisaks veel sinised tilgad, suured odaotsad (6x16mm), paar kellukest otstesse, natuke vaskset ketti, mõned ühendusrõngad ja vaskne kinnis. Pruun iirisniit ka ja lillele osaliselt natuke tugevamat heegelniiti ja tamiili. Lille sees on paberkuulike, pungad on piisavalt väiksed, et niisama vormi hoida. Kee kahe eraldi heegeldatud osa pikkused on ca 30,5 ja 32 cm. Lill on kinnitatud tamiiliga kee külge. Minu eeskujuks oli see kee. Kes neid heegeldatud pärliusse teeb ja pole veel registreerinud end www.perlenhaekeln.de lehele, siis soovitan soojalt. Te leiate sealt terve varanduse! Vähemalt pildid ja skeemid on eestikeelsed ja kui ikka veel aru ei saa, siis võib ju alati minu poole pöörduda! 

Nüüd tahaks küll juba midagi villasemat teha! :) 

Pärliuss nr 4 ehk leopardikee

Olen praegu täitsa ehete tegemise lainel! Aega ka parasjagu palju käes. Juba kolmas nädal haiguslehel. Kui jalg ei tööta, siis seda enam lasen kätel käia! Seekord siis taas üks uss, mis algselt pidi küll tulema leopardi moodi, aga praegu tundub rohkem madu olema! Muide, leidsingi, et leopard snake on täitsa olemas! Nii et käsitööd tehes võib vabalt zooloogiat ka õppida!

Materjal: mustad ja matid pruunid ja mahekuldsed seemnehelmed, pruun iirisniit, heegelnõel nr 1,5
Muster: siin

Pärliuss nr 3

Materjal: punased ja roosad läbipaistvad seemnehelmed, punane iirisniit, heegelnõel nr 1,5

Mustrikord: 20 roosat, 2 punast, 4 roosat, 1 punane, 1 roosa, 1 punane, 4 roosat, 2 punast (6 helmest ringis)

Nagu pildilt näha, on lehed kinnitatud valmis keele. Tahtmine oli neid küll mustrisse heegeldada ja lehekesed olid mul kõik ülejäänud pärlitega kenasti niidi taha aetud, aga siis selgus, et lehed pööravad ennast risti ja sisseheegeldamiseks oleks vaja teistsuguse auguga lehti. Nagu näiteks siin. Selliseid lehti pole ma meie netipoodides märganud. Kuna niidiga kinnitamine jäi ka kole, siis traatisin lihtsalt lehed ära ja kinnitasin helmeste külge. Päris see pole, mida ma tahtsin, aga asja ajab ära.
Järgmised pärliussi ideed on juba valmis, neid tuleb veel! 

Linik ja vahtraroosid

Õnnestus mul augustibeež linik ikka õigeks ajaks valmis saada! Kui algus venis, siis viimase poole linikust tegin pea ühe õhtuga (ja ööga) valmis. Pidin ruttu tegema, enne kui lõng otsa saab! :) Heledat beeži heegelniiti kulus täpselt 2 kera, pruuni 1 peaaegu. Mul oli kunagi ammu nõuka-ajal ostetud heegelniidid, igat värvi 2, mõnda 3 kera. Liniku viimasele motiivile tuli umbes 3 cm mustri jagu niiti puudu, aga kuna esimesest kerast oli järele jäänud ca 20 cm, siis sõlmisin selle sinna lõppu ja saingi ülima täpsusega liniku valmis! No mis seal salata, viimased motiivid heegeldasin veidi tugevamini ka, aga õnneks pole seda üldse aru saada! Muster on pärit saksakeelsest ajakirjast Häkel-Deckchen 4/2008.

Täna kahe vihmasaju vahepeal linna poolt tulles korjasin ilusaid vahtralehti ja katsetasin ka vahtraroosid ära. Esimesed said nigelad, aga lõpuks hakkas juba minema.

Nüüd siis pildid:

Heegelniidid sellised kaunikesed, mõlemast karbist vasakpoolsed läksid käiku.

Nõelapadjad

Otsisin üles oma kunagise (ise õmmeldud) lemmikkleidi ja otsustasin, et sellele tuleb uus elu anda. Alustuseks siis pisidetailid nõelapatjadel. Projekti tarvis surfasin mitu õhtut internetis ja otsisin nõelapatjade ideid. Tegin alustuseks ühe hästi lihtsa ja maailmas ühe populaarseima. Õpetus on ka olemas, kui keegi peaks vajama. Ja teiseks parandasin ära oma igivana karbiga nõelapadja, millel kunagi oli peal olnud poroloon, nüüd aga pikki aastaid kasutuna kapinurgas vedelenud. Mu nõelad olid siiani penoplasti tüki sisse torgatud!

Piltide taustaks ongi mustikamustriga oranž kleit. Ühevärviline on mingi fliisi meenutav kangas

Kindakirjas lammas

Algas kõik sellest, et tahtsin endale kududa kirikindaid. Proovisin üht mustrit, teist, kolmandat... Nädal sai mööda ja mul polnud ikka miskit. Lõpuks sain aru, et kirikinnaste jaoks on mul oluliselt peenemat ja hoopis teist värvi lõnga tarvis ja rohkem aega!  Siis tuli meelde kunagi kusagil nähtud eesti kindakirjas käpiknukud. Asusin otsinguile. Leidsin! Estonian Hand Puppet Sheep - õpetus avaldatud ajakirjas Spin-Off Summer 2006. Muidugi mul polnud seda ajakirja. Sukeldusin Flickrisse ja leidsin palju pilte. Muuseas ka Muhvi ja Ampsaku lambad! Tänud siinkohal Muhvile, kes mulle mõned head näpunäited jagas, kuigi ka tema oli piltide järgi kudunud. Minagi sain hakkama! Kui kaht kinnast ei jõua, tee üks! Pealegi saavad selgeks ka kõik olulised sokikudumise võtted! Täna läksime lambaga metsa jalutama ja tegime palju pilte. Meil oli päris lõbus!

Kohtasime oravat tammetõruga...

...ja meile meeldis puid vaadata:

Lõpuks olime päris väsinud:

Natuke tehnilist infot ka. Lõngad olid kodus olevad jäägid Novita Florica ja Steinbach Wolle Sockenwolle. Vardad nr 2,5 ja kindakiri on raamatust Eesti kindakirjad. Pea kudumisega tekkis kõige rohkem raskusi. Kuigi töö sai tähtajaks kenasti valmis, polnud ma sellega ikka päris rahul ja eile õhtul otsisin välja pildi vanaema lammastest ja tegin oma lambukesele uue näo! Nüüd on täitsa lamba nägu, enne oli rohkem roti moodi! :) Ja need vanaema lambad andsid mu tööle minuarust selle miski, mis oligi veel puudu.