04 jaanuar 2016

Lukupross

Detsembris tegime Käsitööklubis lukuprosse. Jaanuari esimestel päevadel lõpetasin oma prossi, ainult tikand oligi veel teha ja muidugi tagumise poole viimistlus. Lisasin tikandile ka helmeid ja litreid. Ei teagi, võib-olla ilma oleks parem olnud... Aga eks ma siis teen veel mõne, tagasihoidlikuma! :) Veidi suur tundub ka, lehe pikkus on 11 cm.


Siin on veel üks pooliku töö pilt, et näidata, kuidas asi käib. Algul õmblesin luku, millelt üleliigne kangas on hästi lähedalt ära lõigatud, püstiasendis vildi peale. Siis täitsin motiivi nõelviltimisega. Edasi tuleb juba tikkimine/kaunistamine. Seejärel lõikasin ära üleliigse vildi ja liimisin kuumaliimiga taha veel ühe vildikihi, seekord rohelise. Esimese aluspõhja oleks ka pidanud rohelise valima, aga õnneks see ei paista välja. Lõpuks kinnitatakse prossinõel. Seda mul veel hetkel ei ole. 


Inspiratsiooni saab Google-st

23 detsember 2015

Kõrvarõngad

Juba ammu said ostetud ilusad sinise liblikaga kameed. Ei leidnud neile kusagilt sobivaid kõrvarõnga toorikuid, ausalt öeldes väga aktiivselt ei otsinud ka. Aga jõululaadal ehtetarvikute leti ees seistes tulid need kameed taas meelde ja leidsingi sobiva suurusega - 18 mm kameede jaoks. Ega siin nüüd mingit käsitööd küll ei ole, lihtsalt liimisin kameed raami sisse ja olidki kõrvarõngad valmis! Ehteid pole ma juba ammu teinud. Mine tea, ehk millalgi nokitsen veel midagi vahelduseks. Need kõrvarõngad jätan endale ja teine paar rändab jõuluvana kingikotti! On veel teisigi, kellel on siniste liblikate hullus! :)


29 november 2015

Kell

Reedel käisin esimest korda elus paberpunutise õpitoas, õpetajaks Mari Jundas. Õpetajal olid ajalehetorud juba ette valmistatud ja värvitud. Meil jäi üle valida vaid endale meelepärane kella sihverplaat, sinna juurde sobivas toonis torud ja töö võiski alata. Väike kartus oli, et kuidas ja kas ma hakkama saan, aga see kadus sekunditega. Mari on lihtsalt nii hea õpetaja, et kõik said hakkama ja kellad muudkui valmisid.

Esitlen enda oma. Natuke lopergune mõne koha pealt, aga järgmine tuleb kindlasti parem (või siis läheb aia taha). Neid lopergusi ja lömmis kohti õnneks väga piltidelt näha ei ole. Punutise võiks veel lakkida ka, aga eks ma vaatan, millal selle ette võtan.

Kella sihverplaat on 20 cm ja kell koos punutud servaga 29 cm.




15 november 2015

ESSS2 & Soktoober 2015

November on juba poole peal, aga mul veel soktoobrisokid ette näitamata. See on "tänu" meie pimedale, sombusele ja udusele sügisilmale. Pildistamiseks jäävad ainult nädalavahetused ja siis kindlasti sätib sadama või on lihtsalt terve päev pime.

Sokid said alguse ESSS (Eriti Salajased SokiSääred) koostegemise projektist Isetegija foorumis, kus igale osalejale saadetakse sokisäärte muster ja ülejäänud soki kujundad ise. Needsamad sokid mahtusid ka iga-aastasesse Soktoobri projekti.

Sokid on kootud 8/2 lõngast 1,5 varrastega. Silmused lõin vardale haapsalu salli loomisvõttega, sest selline serv venib hästi. Alustasin väikse lainelise servaga. Silmi oli varrastel kokku 96 ehk siis kudusin 6 mustrikorda. Peale sääremustrit kahandasin paaril real ja järele jäi 80 silma. Ülejäänud sokk on traditsiooniline.

Juba pruunides toonides kolletunud sügises leidsin ikka rohelust ema aias:


15 juuni 2015

Muhu tikandis kotike

Hakkasime Käsitööklubis kotti tikkima märtsikuus. Mul ei edenenud algul kuidagi. Ei ole ju väga tikkinud ka midagi peale ühe mobiilikotikese ja ühe nõelapadja. Aga need ju sellised pisikesed näpuharjutused. Ah jaa, üks kellukatega tikand on ka veel valmis, aga ei teagi, mis sellest teha. Prillitoos võib-olla.

Niisiis suurte pingutustega sain lõpuks mooni valmis. See oli ka tegelikult üks suuremaid ja töömahukamaid lilli. Siis tegin karikakra ja töö jäi seisma... Kuni hakkas lähenema näituse tähtaeg. Lubasin ju suure suuga, et näitusel saab mu kotti näha.

Ei tahtnud teistest kehvem ka olla ja hakkasin laupäeval tikkima (näitus avati kolmapäeval, 3.juunil). Laupäeval tikkisin enamuse päevast ja pühapäeval üle poole päeva. Sain tikandi valmis! Siis tuli töönädal. Esmaspäeva õhtul kaunistasin litrite ja pärlitega ja lõikasin koti detailid välja nii pealis- kui voodrikangast. Teisipäeva õhtul õmblesin koti kokku. Kui teised kartsid just õmblemist, siis mul sellega väga probleeme ei tekkinud, aga triikimine oli küll üks igavene jama ja minu jaoks kõige raskem osa selle koti tegemises. Kuidagi ikka sain triikimislaua varrukapuu peal ära triigitud. Proovisin küll froteekäterätti kotti toppida, aga nii ei tulnud midagi välja. Kotirauad sain kenasti peale ja keti külge. Siis, kui arvasin, et kõik on valmis ja hingasin juba kergendatult, avastasin, et üks pärl koos litriga ripendab kahtlaselt. Ega´s midagi. Võtsin voodri lahti ja parandasin ära. Kolmapäeva hommikul läks kott värskelt nõelasilmast tulnuna näitusele. Jõudsin! See oli tõeline tikkimise maraton! Ega ma päris niisama ka tikkinud. Otsisin ikka netist pilte, et saaks võimalikult tõetruud lilled. Vaatasin teiste tikandeid ja kõige rohkem abi sain Leida Kirstu raamatust "Muhu tikand". Loomulikult ei saa unustada meie väsimatut õpetajat Heli Raidlat, ilma kelleta poleks ma ehk julgenud tikkima hakatagi. Ma ise jäin kõige rohkem rahule rukkililledega. Kui kott oli näituselt tagasi, lisasin mooni südamikku veel peoga "mooniseemneid", sest miski tundus puudu olevat.

Tikkisin 1-kordse peenvillase lõngaga. Harutasin ka aeg-ajalt, kuis siis muidu. Kui rahule ei jäänud, siis jälle üles ja otsast peale. Nüüd võiks mõne koti veel tikkida! :) Veel paremini!



Meie kõikide kotid on vaatamiseks Põlva Käsitööklubi blogis.

28 aprill 2015

Müts "Aprill"

Kuigi kevad on ammu täies jõus, lõpetasin mina alles nüüd oma talvemütsi. Aga kui vaadata mütsi nime, siis ikka täitsa õigel ajal! :) Alustasin jaanuaris ja vahelduva eduga aprillini välja.

Mütsi kudusin Isetegija kooskudumise Salamütsike 2015 raames ja mustri autoriks on Anneli Tender.

Otsustasin, et ühtki uut lõnga ma ostma ei hakka, ehk saab vanasid varusid vähendada. Peale natukest arupidamist ja mõningaid kuduproove (mis olid mütsi algused, sest ma eriti ei armasta proovilappe teha) said mütsiks kokku kootud:

Novita Jussi punane lõng (75% villa, 25% polüamiidi; 100g/200m) - lõngakulu veidi üle 60 g
Punto Zümrüt Mohair tumepunane litritega lõng (60% mohääri, 20% akrüüli, 15% polüamiidi, 5% metallikut; 50g/350m) - lõngakulu 20 g

Vardad servas nr 3,5 või 4 (see oli nii ammu, et ei mäleta enam) ja mustriosas nr 4,5.

Alguses läks kõik ludinal. Kudusin nii nagu õpetus ette nägi. Ma jätsin ainult mustrist ära nupud. Kuna lõng oli mul jämedam kui originaalil, siis ei jäänud nupud kenad ja ega need pole mu lemmikud ka. Olenemata lõnga jämedusest ei pidanud ma mustrikordade arvu vähendama. Laius oli paras.

Niikaugel olin oma mütsiga 25. jaanuaril. Pidasin veel teistega sammu. Teine vihje on kootud:


Siis aga selgus, et pikkus ei ole kohe üldse mitte paras. Muidugi märkasin seda juba varemgi, aga kudusin lolli järjekindlusega ikka 3. vihje lõpuni. Praktiliselt oleks sel kõrgusel juba müts ammu valmis olema. Harutasin ära terve mustrikorra ehk 14 rida ja kuna müts oli nüüd tubli tükk maad lühem, arvasin, et kahanduseks tuleb võtta kõige suurema ridade arvuga variant ehk siis 3. variant. Tegingi mütsi valmis, tundus küll veidi pikk, aga pesin mütsi läbi ja jätsin kuivama.

Siis selgus tõsiasi, et müts on ikka liiga pikk. Harutasin kahanduse osa jälle ära ja võtsin nüüd kõige vähemate ridade arvuga kahanduse ehk 4. variandi. Mida edasi, seda enam sai selgeks, et nüüd saab müts lühike! :) Ja rohkem ma enam ei harutanud. Tegin lõpus natuke omaloomingut ja lõpetasin mütsi tunde järgi.

Jälle pesin mütsi ära. Peab ütlema, et kahele pesule pidas müts hästi vastu: ei veninud välja ja kude läks peale pesemist ühlasemaks.

Modelli mul ei ole, riputasin mütsi nagisse:


Esimesel pildil on värv täitsa õige, teisel veidi heledam:


Olgu veel öeldud, et selle litritega lõnga sain ma tänu Isetegija sõbrapäeva pakivahetusele 8 aastat tagasi! Nüüd lõpuks leidis kasutust.  

30 september 2014

Üks väike kotike

Nonii, vaevalt pool kuud on möödunud eelmisest postitusest ja mu elu on täiesti muutunud. Nagu ma eelmisel korral kirjutasin, on möödunud aasta õmblejana töötamisest. Siis ma veel ei teadnud, et oma järgmist ehk käesolevat postitust kirjutan taas õmblejana! :) See otsus sündis väga kiiresti. Vahepeal oli "akadeemiline" hingetõmbamise aasta, mille veetsin suures osas paberimaailmas. Peale 17-aastast õmblejaametit oli hädasti vaja akusid laadida. Lubasin küll mitte enam õmblejaks hakata, aga pole midagi parata - see on üks väheseid asju, mida ma tõesti oskan teha! Uus töö on mulle siiski uus väljakutse - nüüd olen otsaga mööblitööstuses. Ja mis peamine - väga rahul ja õnnelik!

Enne tööleasumist jõudsin veel õmmelda sõbrannale sünnipäevaks ühe kotikese, mida võib kasutada nii kosmeetikakotina kui ka igasuguste käsitöövidinate hoimiseks ja transportimiseks. Idee sain Sillulullu blogist ja õpetuse ka sealtkaudu.



Ja siin veelkord pildil koos sünnipäevakaardiga.