10 juuli 2017

Väike kotike

Õmblesin ühel õhtul endale väikse koti, millega lõuna ajal söömas käia. Ja mitte ainult. Mõni teinegi kord läheb vaja just sellist parasjagu väikest taskut, kuhu rahakott ja telefon sisse mahuks.

Koti alumine osa on Põlva naise seelikuriidest (puuvillane) ja ülemine tugevast linasest. Peale õmblesin puuvillast pitsi ja paela. Kott on mõlemalt poolt ühesugune. Koti "rihm" on siidine keerutatud nöör, mille kunagi ostsin teatrikoti tarbeks, aga ei osanud seda raudade külge kuidagi kinnitada. Nöör on hästi hargnev ja küllap peaks sel juhul sinna mingid metallotsikud otsima. Selle kotil aga õmblesin nööri lihtsalt õmbluse vahele. Nööbi kinnituseks on ümar kumm ja sellega oli tore lugu. Mees ostis just mõne päeva eest ehituspoest mõned tööriistad ja ühele oli selle kummiga kinnitatud silt. Mina aga olin just parasjagu mõelnud, et kust sellist peent ümarat kummi saaks... Kotti õmmeldes turgatas pähe, et äkki mingid patsikummid on ka sarnased (juhuks kui poes seda õiget kummi ei ole või pood on liiga kaugel). Ja lõpuks nööp. Mul oli valida õunapuu, kadaka ja pihlaka vahel ja ma valisin viimase.

Koti mõõdud on 18x23 cm.



Koti sisse sai siniste roosidega puuvillane kangas, mis eelmises elus oli kellegi kardin. 


See kotike oli väike näpuharjutus. Nüüd on plaanis juba suurem kott õmmelda. Vana on juba ammu üsna räbal ja pleekinud. 

6 kommentaari:

  1. Nii ilus rahvuslikus stiilis ja pole ta nii väike midagi, just paras väikeste asjade mahutamiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Eve! Arvestades mu tavalise koti suurust ja mis seal kõik sees on, siis on ikka väike. Aga jah, igakord ei pea pool elu kaasas olema ja siis on ta just paras! :)

      Kustuta
  2. Loomulikult tulevad kohe laulupidu ja rahvatants meelde sellise kotikesega. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina pole laulupeol käinud ega tantsi ka, aga vähemalt on mul see kott! :)

      Kustuta