Kuna eelmine kott oli 6 aastat vana ja näitas juba väsimuse märke, oli viimane aeg endale uus õmmelda. Tegelikult on neid isegi mitu plaanis, aga kollane lükkus vahepeal edasi materjali puuduse tõttu ja petrooleumisinine ootab ka oma aega. Seda kotti mõtlesin ka ikka pikalt, kuidas ja mismoodi, aga nüüd on ta valmis!
Koti mõõdud on ligikaudu 24 (kõrgus keskelt) x 29 (laius alt) x 10 cm (sügavus).
Tegin õmblemise käigus ka foto voodrist, et oleks hea ülevaade.
Kott on õmmeldud mööbliriide jääkidest, lisaks natuke õhukest kunstnahka (dermatiin) kantideks. Voodrikangas on taaskasutus Sõbralt Sõbrale poest. Ainukesed asjad, mis ma juurde ostsin, on tugev pael (kotirihm), lukk ja silt. Eranditult kõik tükid on liimiriidega töödeldud. Ja vormi hoidmiseks on vahel veel lamineeritud poroloon.
Muutsin koti omanäoliseks ja oma käe järgi praktilisemaks. Lisasin bussikaardi jaoks tasku. Kui hästi vaadata, siis see on kahe õmblusega jaotatud kolmeks taskuks. Ülemine, lukuga tasku jääb telefoni jaoks.
Tagumine külg on lihtne.
Jätsin ära koti rihma metallvidinad ja nendega kaasnevad õmblused, sest mul pole vaja rihma reguleerida ja kolisevad ka ilmaaegu. Muidugi rihma ma ka ei õmmelnud, nii et mõnd asja lihtsustasin, mõne asja tegin keerulisemaks.
Koti sees on volditud, vahega tasku. Selle peale käis magnetitega klapp, mille ma samuti ära jätsin. Mulle tundus see kasutamise seisukohalt tülikas. See-eest tegin ka teisele poole lihtsa tasku õmbluste vahele, mille jagasin omakorda kaheks osaks.
Kõige keerulisemaks osutus ülemise serva teppimine, kuna mitmed kihid kangast tegid asja üsna paksuks, aga sain napilt hakkama. Mõnes kohas juhtisin masinat käsitsi piste-piste haaval ja ühes kohas hakkas masin jõrisema ka, õnneks vist midagi hullu ei juhtunud. Elektroonikat sassi ei löönud.
Eesmärgiks oli kott reisiks valmis saada ja täpselt reisi eelõhtul ta valmis sai! Käis juba Eestimaad avastamas.
Pildid said aga tehtud täna ema aias paradiisiõunapuu taustal.
