Sinine kaelakee Piretile

Mu töökaslane vajas sinise metalsete detailidega jaki juurde sobivat ehet. Ideid mul oli, aga materjali kahjuks nappis. Kee sai kokku pandud käepärastest vahenditest: plastikpärlid kohalikust kaubamajast ja sinised silindrid ühe vana kee küljest, mida iial kantud pole. Kaelakee pikkus on 52 cm.

Vildipilt

Veebruaris õppisime Käsitööklubis nunoviltimist. Minu esimene katsetus sai ka siis valmis, aga seisis siiamaani poolikuna. Minu pilt on vilditud tülli peale. Päris valmis ei saanud veel nüüdki, aga eile tegelesin hoolega tikkimisega! Nüüd jääb vaid veel töö kuidagi raamistada. Kui kellelgi on häid ideid, siis ootan rõõmuga! Pilt ise siis selline:

Seto tikandiga kaardid

Kui rahvusliku projekti üleeelmises osas valmisid mul setumustrilised kirikindad ja eelmine kord värviline seto pits, siis seekord proovisin seto tikandit. Selle raamatu järgi. Hästi mõnus oli teha, kunagi tahan kindlasti midagi suuremat ette võtta. Seekordsed ''proovilapid'' vormistasin kaartideks, aga ma vist ei raatsi neid kellelegi ära kinkida! :) Tikitud kahekordse valge mulineega ainukesele punasele riidele, millel enam-vähem sai ruute lugeda. Kastpistes.

Vilditud ehtekarp

Mul juba nädalpäevi tagasi ehtekarp valmis, aga ikka veel näitamata. Kuna nii mõnedki on käsitsi viltinud, siis julgesin mina ka selle töö ette võtta. Kasutasin Pilvelammaste villaloori ja mässisin selle ümber tühja kreemitopsiku. Päris kena tulemus jäi. Nõelaga käisin veel servad üle ja natuke seest ka. Tikkimine oli mu jaoks suurem töö kui viltimine!  Selleks kulus üks presidendi vastuvõtt ja üks film (Nimed marmortahvlil)! Mõnus kevadine karbike sai ja kindlasti teen neid veel!

Karbis uhkeldab minu eelmisel aastal tehtud liithelmeste ja keerutatud traathelmestega lemmikkaelakee.

Ämblikmehe müts

Palju õnne sünnipäevaks, Marko! Sa vaata, see müts on ikka natuke ämblikmehele sarnane küll! :)

Ma nägin päris rasket vaeva selle mütsiga... Kuna lõng oli suhteliselt jäme, tuli pilt päris suur. Suurem kui ma oleks tahtnud. Ja kasutades ristpiste mustrit tuleks edaspidi meelde jätta, et kudumi peal kipub see laiusesse venima!!! Nii et siis natuke ümarama näoga ämblikmees kukkus välja! Ma vahepeal tahtsin töö käest visata ja lubasin mehele kõva häälega, et jätan käsitöö tegemise üldse maha, et midagi ei tule välja nii nagu vaja ja...
Kui ma valmis mütsi endale pähe venitasin, siis mõtlesin, et kui ma poiss oleksin, siis kannaksin seda küll!

Lõng on Novita Anni (40% villa, 35% akrüüli ja 25% polüamiidi). Lõngavööl on märge: masinpesukindel. Hästi mõnus ja pehme lõng, vähemalt kududes. Kandmiskogemust pole. Vardad nr 3 soovitusliku 4 asemel. 55 cm peaümbermõõdu jaoks lõin vardale 102 silma. Kudusin soonikut 2:1, mis pildilt eriti välja ei paista. Lõpetuse tegin p6rgukiz´i pibo õpetuse järgi. Väga lihtne ja ilus lõpetusviis. Muster on peale silmatud. Kui veel kunagi midagi sellist teen, siis prooviks mustri sisse kududa.

Õde lubas ämblikmehefännist pilti ka teha, eks siis lisan hiljem siia!

Lisatud 4.märtsil 2009: 

Hiired

Suuremate tööde vahepeal sai valmis üks väike hiirepere! Idee leitud ajakirja Käsitöö (Talv 2007) tagakaane sisekülje reklaampildilt. Hiired on umbes 9 cm pikkused.

Täienduseks 10.veebruaril 2009:
Leidsin sessu blogist ka hiirte heegeldamise õpetuse. Natuke erinev minu tehtust, aga proovin ise ka kunagi veel selle õpetuse järgi teha!

Seto pits

No nii, jõudsin ka selle aasta esimese näputöö valmis! Aasta alguses ei edenenud käsitöö sugugi ja ausalt öeldes ei sundinud ennast tagant ka. Vahel on ju vaja vabalt võtta! Nüüd tundub, et hoog on jälle sees ja tahan-teha nimekiri aina täieneb!
Rahvusliku projekti 4. töö sai siis seto pitsiga käterätik. Ei tea mina, kuidas seda täpselt tehakse. Seto pitsi raamatuid mul pole ja õppinud kusagil ka mitte. Võtsin lihtsalt mustri ja heegeldasin. Muster on Erna Aljasmetsa raamatust ''Heegeldatud äärepitsid'' - Setu naise liniku otsa pits. Sealt ka järgnev tekst:

Eesti rahvapärased heegelpitsid on suhteliselt hilise päritoluga - neid hakati valmistama alles XIX sajandi teisel poolel. Rahvarõivaste juures on heegelpits asendanud vanemates tehnikates (nagu sõlm-, nõel-, niplis- jt.) pitse. Äärepitse kasutati peamiselt kraede (Muhu, Reigi, Vändra lahtkrae), käiste (Pühalepa, Reigi, Kihnu), põllede (Rõngu, Tori, Pühalepa), õlalinikute (Setumaa), tanude (Põhja-Eesti) jt. esemete kaunistusena.
Vanemad pitsid on valmistatud peamiselt kodus kedratud linasest lõngast. Hiljem lisandusid puuvillane ja villane poelõng. Kahe või enama värvi lõngaga heegeldatud pitsid levisid peamiselt Lääne-Eesti saartel, eriti Muhus, ja Setumaal.
Setu naise liniku otsapitsides võis esineda 2-10 värvust. Sagedamini kasutati punast, musta, lillat ja rohelist. Setu naise liniku laiemad otsapitsid on tavaliselt heegeldatud põiki, ääresämbud aga pikuti.
Mandril hakati hilisemal ajal heegelpitsidega kaunistama käterätikuid, laudlinu, vooditekke jt. esemeid. Ka neid pitse on sageli heegeldatud kahesuunaliselt (alumine osa põiki, pealmine pikuti), ning alustatud keskelt.

Pitsid said mul enam-vähem tähtajaks valmis, aga tuttavat õmblejat ei leidnud kusagilt! :) Eile sai käterätik ka lõpuks ära palistatud ja pitsid külge õmmeldud. Pitsi ühendasin käsitsi. Teine samasugune käterätt on veel kapis. Ei tea, kas viitsiks veel värvilisi pitse heegeldada?