Sõbrapäeva põlvikud

Sõbrapäev on küll ammu läbi ja kevadki käes, aga mul on veel näitamata põlvikud, mis said tehtud FB  kooskudumise grupis Noviest - loome ja koome (näevad vaid need, kes on grupiga liitunud). Selles grupis kootakse erinevaid sokke ja põlvikuid soomlase Niina Laitineni disaini järgi. Ja kudumine toimub nii, et igal hommikul avaldatakse jupike mustrit. Kudumist alustades ei tea, mis lõpuks välja tuleb ja see on põnev! Tavaliselt antakse ette ka värvid, aga võib valida ka omale meeldivad. 

Originaalis on kasutatud Novita Nalle lõnga, aga kuna mu sääred on üsna jämedad ja kartsin, et ka kõige suurema sääreümbermõõduga põlvikud ei mahu jalga, siis valisin Novita 7 Veljestä. Seda oli mul kodus olemas ka, ainult põhilõnga ehk musta pidin toki juurde ostma.

Kudumist alustasin 25. jaanuaril ja lõpetasin 6. märtsil. Tegin omas tempos, siis kui aega ja tahtmist oli. Muidu tegin kõik mustri ja õpetuste järgi, ainult pöiaosas jätsin kaks viimast mustriosa ära, kuna mul oli ju jämedam lõng ja muidu oleks meeste sokid saanud! :) Ka ninaosa tegin omamoodi, mitte kahelt poolt kahandades, vaid varda algusest ja keskelt. Proovisin küll õpetuse järgi, aga no ei meeldinud see kinda moodi lõpp, kuidagi laiaks jäi jalas. 

Viimistlemiseks tegin lauamattidest sokijukud, selleks kulus 3 lauamatti. Kahest said sääreosad ja kolmandast pöiad. Ühendasin need klambritega. Kartsin, et jäävad liiga õhukesed ja hakkavad kaardu kiskuma, aga väga head said. Pesin sokid villašampooniga, millele lisasin kindluse mõttes sortsu äädikat (oi-oi, kui must oli esimene pesuvesi), tõmbasin sokijukude peale ja sättisin resti peale kuivama. Minule triikrauaga aurutamine ei meeldi, minumeelest pestes tõmbuvad silmused kenasti ühtlaseks ja asjal on hoopis parem väljanägemine. 

Pildistamine oli omaette ooper, aga näe, hakkama sain iseenda pildistamisega. Sellised nad siis said - minu esimesed põlvikud. Loodame, et järgmisel talvel on põhjust neid kanda ka!

Lõng: Novita 7 Veljestä must ja vanaroosa (75% vill, 25% polüamiid) 100g = 200m

           Novita Jussi punane (ammustel aegadel Säästmarketist ostetud, koostis ja g/m täpselt sama)

Vardad: nr 2,5 (soonik) ja 3,5

Varbasoojendajad

Kui tervet sokki teha ei jõua, tee pool! :) 

Juba ammu olin plaani võtnud varbasoojendajate kudumise, nüüd sai puhkuse ajal see tehtud! Mul on saapad nii kitsad (õigemini jalad on liiga laiad), et villane sokk saapa sisse ei mahu. Aga vahel oleks vaja, sest väga külma ilmaga võib ette tulla olukordi, kus varbad hakkavad külmetama. Näiteks külmas kirikus. Nii need varbasoojendajad valmisidki. Katsetada sel talvel ei saanudki, sest suured külmad said otsa, loodetavasti. 

Mustri ja õpetuse leiab ajakirjast Käsitöö, august-september 2020. 

Lõng: Emmeby Himalaya (90% meriinovill, 10% kašmiir)

Vardad: nr 2 (soonik) ja 2,5

Poekott

Mäletate, tükk aega tagasi tegin erinevaid mandala-heegeldisi. Üks seisis siiani niisama, ei osanud talle otstarvet leida. Lõpuks leidis ta oma koha poekoti peal. Ühe pisema heegeldasin veel juurde ka, sama mustri järgi. Muster on raamatust Heegeldatud mandalad. Kanga (miski linane või linasesegune) leidsin Sõbralt Sõbrale poest. Just koti mõõtu tükk oli ja sobis ideaalselt mu mandalatega kokku. 

Tahtsin seekord suuremat kotti, et kogu kaup ikka kotti ära mahuks. Koti mõõdud on ca 43x43 cm ja põhi 10 cm laiune. Mandalad kinnitasin kotile kahepoolse liimiriidega ja õmblesin ka masinaga üle.

Koti põhi on hästi lihtne, tegin selle ühe teise koti järgi. Kott on välja lõigatud ühes tükis, õmblused on vaid külgedel. Murdsin koti kanga pooleks ja voltisin sinna peale veel 5 cm laiuse osa. Nüüd jääb üle vaid küljed kokku õmmelda ja ongi valmis! Sangad ja ülaserv muidugi lisaks.

Mandala heegeldamiseks kasutasin heegelniiti Coton Lustre, made in Algeria, pärit nõukaajast.

Natuke tuunimist

Mul on kahed sõrmikud pooleli. Umbes sealmaal, kus tuleb hakata sõrmi kuduma. Üks sõrm kahe paari peale on isegi kootud. Nii ma siis läksin poodi ja ostsin järjekordsed paarieurosed kindad. Et oleks natukenegi ilusam ja samas ka lihtsam parema ja vasaku käe kinda vahel vahet teha. 

Mõtlesin nii tikkimise peale kui ka pitsiga tuunimisele. Lõpuks tegin lihtsad heegeldatud lilled kahekordsest peenvillasest. Nr 1,5 heegelnõelaga. Olen sama lille juba kasutanud prossi peal (muster ajakirjast Käsitöö, sügis 2016). Kinnaste väärtust ja eluiga arvestades said valmis sellised tagasihoidlikud, aga siiski pilkupüüdvad aksessuaarid.

Helkiv ripats

Viimane selle aasta käsitöö, mille detailid olid juba ammu valmis, aga eile siis liimisin kokku ja läks kohe kingituseks. Idee sain venelaste prossidest ja kombineerisin sinna juurde helkurpaela.

Kuldkollane

Tegin küünlalaterna kingituseks. Naturaalne nöör oli otsa saanud ja valisin seekord kollase värvi. Sai kümmekond aastat tagasi ostetud kollane, roheline ja sinine nöör, kui esimest korda makrameega tutvust tegin. See on 2,5 mm jämedusega, Sotka kirjadega ja pesunööri nime all. Rohkem sellist küll ei osta, sest nöör on libe ja sõlmed kipuvad lahti jooksma. Aga kannatlikkus viib sihile ja purk sai valmis! Seekord jälle katsetasin uut mustrit. Käigus on 24 pooleksmurtud nööri ja 3 mustrikordust. 

Tegin töö käigus mõned pildid ka purgi põhja katmisest. Kõigepealt liimisin tavalisest sitsiriidest rõnga põhja alla (sinna haakub kuum liim paremini kinni kui siledale klaasile).

Tõmbasin nöörid pingule ja kinnitasin kuumaliimiga otsad. Üleliigse lõikasin peale liimimist ära. Hiljem katsin põhja veel natuke suurema kuldse kartongiga nagu näha ülevalpool pildil. 

Sissepoole ma ei pannud enam midagi kuna kangast liimitud ring peidab ära kõik koledad liimised nööriotsad. 

Veel üks küünlaümbris

Kolmas juba. Emale jõuludeks. Tegin jälle natuke teistmoodi. Üleval üks, keskel teine ja all kolmas muster, aga sõlm on kogu aeg sama. Nööriotsad liimisin põhja alla, seekord ainult liimipüstoliga. Leiutasin sellise nipi, et lõikasin tavalisest valgest sitsiriidest ümmarguse ringi ja liimisin selle Momendiga põhja alla. Sinna jäi kuum liim väga hästi kinni. Edasi tegin juba nii nagu eelmiselgi korral.