Sall emale

Ilm on jälle ilus päikeseline, lumi läinud ja kevadroheline loodus võimsalt tärkamas! Jõudsin täpselt tähtajaks (Isetegija TK projekt: Vahva ja armas sall kevad-suveks 2007) salli valmis.  Muster on pärit Knitty lehelt. Kuna ma pole selliseid pitsilisi kudumeid eriti varem teinud, siis paaril esimesel mustrikorral oli harutamist päris palju! No sassi läksid need silmused ja õhksilmad. Ega selle mustriga ikka ei saa vardaid välja tõmmata, vaid peab silm-silma haaval mitu rida tagasi võtma. Õnn, et sall nii kitsas on!  Pikapeale hakkas muster ometi meelde jääma! Võtsin huvi pärast aega ka: 10 tundi kulus kudumiseks. Kui mees hommikul väljasirutatud salli nägi, oli tema esimene kommentaar: kena rehvimuster! Vaat mida nemad näevad! :) Roos on mehe kingitud, aga salli kinkisin emale emadepäevaks.

Lõng: Yarn Art Angora De Luxe
Vardad: 3,5
Valmismõõdud 16 x 130 cm

ILUSAT KEVADPÜHA!

P.S. See blogi sai alguse tegelikult alles 2014. aastal, aga toon siia üle parima valiku oma varasematest tegemistest Isetegija blogist. 

Motiivikott

Koostegemise raames valmis ka minu kott! Aega läks, aga asja sai! Ise olen tulemusega päris rahul. Ruute heegeldasin 16. Lillemotiivi muster on võetud raamatust 200 heegeldatud ruutu, ruut nr 71. Ühendasin kinnissilmustega heegeldades seestpoolt - st paremad pooled vastamisi. Selliselt heegeldades pole ühenduskohta nagu eriti nähagi. Ülemise serva heegeldasin üle kinnissilmustega, tegin ka nööbiaasa ja sangad otse koti külge. Siis heegeldasin veelkord kõik servad üle aassilmustega. Sisse õmblesin voodri ja sinna külge ka tasku.

Siin on veel üks pilt kotist ja detail lähemalt.

100% puuvillane Steinbach Wolle Capri Ombre (roheline - nr 935)

Olümpiafiniš

Nii, mina finišeerisin oma jäämõmmikutega eile öösel! Siin nad on:

Rohkem pilte näeb siit.

Õpetus on võetud ajakirjast Sabrina Special Filethäkeln. 

Suurem karu on umbes 26 cm ja väiksem istudes 13 cm. Puuvillase lõnga asemel kasutasin 100% akrüüli (vaata eelmise postituse pilti).

Käsitööolümpia algab!

Hurraa! Ma olen Isetegija Käsitööolümpia koondise nimekirjas! Mina loodan finišisse jõuda koos kahe jääkaruga. Täna ostsin valget lõnga, aga musta unustasin sootuks. Homme õhtuni õnneks aega küll... Karu silmi mul muidugi ka veel pole, aga hangin need ka kindlasti olümpiamängude jooksul. Muidu nad ei näe ju, kus finiš asub! 

Kollane linik

Tere üle tüki aja! Pea kuu aega on möödunud ilma käsitööta. Töö on röövinud kogu aja ja energia. Nüüd hakkab minema lahedamaks. Vahepeal jõudsin lõpetada enne jõulu alustatud liniku ja eile sai see ka ära tärgeldatud (suhkruveega 1:4). Muster on pärit Filethäkeln ajakirjast, mida siin mõni postitus tagasi näitasin. Mina tegin prooviks esimesest ettejuhtuvast lõngast, mis kodus leidus, mingi veneaegne heegelniit, valge oli liiga peenike. Läbimõõt tuli 24 cm.

Siin on liniku muster. Alustuseks heegeldada 10 õhksilmust ja sulgeda ringiks. Edasi mustri järgi. Rida 3A lille südamikus heegeldada kolmanda rea peale pärast liniku lõpetamist punase lõngaga. Mina heegeldasin selle töö alumiselt poolelt. Lille viis kroonlehte heegeldada eraldi ja lõpuks read 1A – 4A ümberringi, kusjuures eelviimane rida 3A heegeldada punase lõngaga.

Müts mehele

Sain ühe mütsiga taas hakkama. Sedakorda siis meeshingele ja jõuluvana  kingikoti täitmiseks. Neid mütse siin päris mitmeid kootud. Õpetus originaalis asub siin. Kudusin Bergere de France Alaska lõngast. Kumbagi lõnga kulus 1 tokk ehk 50g. Vardad nr 5. Ühe õhtuga sain valmis. Hea ja lihtne oli kududa.

Müts jäigi mul ainsaks isetehtud kingituseks seekord. Aga vähemalt kõige kallimale inimesele minu elus! Tema aga otsustas mütsi kanda niimoodi:

Mulle täitsa meeldib! :)

Eelmisel nädalavahetusel olin Viljandis õel külas ja käisime ka käsitöömessil. No ma vist olin oma ootused liiga kõrgele kruvinud, igatahes pettusin pisut. Midagi erilist seal just polnud, aga mõned ideed ikka salvestasin mällu. Fotokat küll ei kasutanud. Minnes ostsin Tartu bussijaamast ajakirja ja teen sealt nüüd heegeldatud viisnurkset linikut. Kui valmis saab, panen pildi ka.

Totaalne muutumine - mütsi eri! (2. versioon)

Nüüd ma siis pean üles tunnistama, millega olen vahepeal hakkama saanud! Oma mütsiga ei jäänud ma siiski rahule. Kandsin paar korda, aga no ei olnud minu oma... Muidu oli ilus ja kena, aga minu peas mitte. Ja ma ei taha kanda asja, mis mind natukenegi häirib. Niisiis, peale pikka arupidamist tuli otsus, et tuleb müts ümber teha. Sellest siis ka mu pikk Beethoveni paus siin blogis. Üks viga oli ka mütsil. Arvatavasti aurutamisega venitasin ta liiga välja ja ta polnud ilusti ümber pea: tuul vuhises otse kõrva. Kahju oli küll algul, kui harutama hakkasin. Nüüd enam pole. Nüüd on mul müts, mis mulle meeldib ja sobib paremini ja rahu on majas! Harutasin küljest kõrvade osa ja kudusin uue serva teistpidi külge. Üks lilleke mahtus ka sinna ära. Müts näeb välja nüüd niisugune:

Mütsist jäi järgi see:

Pealaelt näeb nüüd müts välja selline:

Minu peas aga nii:

Lilleke siin veel lähemalt: