Tegin emale jõulukingiks pärja LED-küünla ümber. Õieti on see pärg ostetud, mina ainult kaunistasin. Nii et käsitööd on siin küll vähe, aga olgu ajaloo huvides mu tegemine ikka jäädvustatud! :)
Pärja peale sai pandud seda, mis kodus olemas oli. Männikäbid on kunagi väga ammu kullavärviga värvitud. Kaunistused on kinnitatud kuumaliimiga, ümmargused väiksed pärlid lihtsalt sisse torgatud, neil olid traadist sabad.
Oma eelmise mütsi kudusin pea 10 aastat tagasi! Selle mütsi jaoks sain inspiratsiooni esiteks oma uuest kollasest jopest, mille juurde oli sobivat mütsi vaja ja teiseks telesaatest Minu IKEA kodu, kus proua Ines oma värvirõõmsaid kudumeid näitas. Mulle meeldivad ka värvid! Sain tohutu inspiratsioonilaksu! :) Juhuslikult leidsingi kohalikust kaubamajast selle õige lõnga, mustri otsimisega läks aega - tahtsin algul kirjatud mustrit teha, aga lõpuks valisin lihtsa kahevärvilise koekirja. Taust must ja muster vikerkaarevärviline. Servas on tavaline 2:2 soonik, milles pahempidised silmused mustaga ja parempidised värvilisega. Koekiri video järgi, mõningate muudatustega (vahele kudusin kaks rida mustaga). Pealae kahandused nuputasin ise välja ühe pildi järgi. Nagu ikka, tuli ka harutamist ette. Esialgne versioon oli ilma pööratud servata, aga kuna see munakoor mulle ikka peas ei meeldinud, lõikasin serva ära, korjasin silmused uuesti varrastele ja kudusin teistpidi uuesti serva, pahemale poolele ja pikema, et saaks peale keerata. Nüüd mütsi juba nädala jagu kantud ja võib rahul olla!
Eile näitasin pliiatsitaskut, nüüd järjehoidja ka valmis. Natuke kitsam ja tutike otsas. Selle tutikese sain ühe kruusi küljest. Õpetusvideo leiab SIIT.
Nägin Instagramis videoklippi ja kohe tuli tahtmine järgi teha. Olin just ostnud uueks aastaks kalender-märkmiku ja sellest lähtudes valisin ka kanga värvid. Kõik on pärit ühest suuremast jääkide kotist, kuhu ma kogun kõige pisemaid kangatükke. Mõõdud tõlkisin videost Google Lensi abil. Video ise on SIIN.
Pliiatsitasku käib kummiga märkmiku kaane ümber. Vaheriie oli mul natuke paks ja jäik, natuke pusimist oli. Kui veel teen, siis vaatan mingi õhema materjali. Tegin samas stiilis järjehoidja ka, aga see on veel lõpetamata. Näitan järgmises postituses.
Tükk aega tagasi sai valmis mu esimene teemantpilt. Osaliselt pärlitega kaetud, natuke lihtsam alustuseks. Mõned pildid on veel tagavaraks, näis kuna viitsin nikerdama hakata.
Lõpuks sai pilt ka raami ja on valmis kellegi seinale kolima. Pildi suurus on 24,5x24,5 ja raam 30x30.
See reinuvader sai alguse juba 2022. aasta jaanuaris. Kehaosa koos sabaga said valmis ja sinnapaika ta jäigi... Kuni selle suveni. Kõrvade ja jalgadega läks ka terve igavik. Sel suvel mul käsitöö tegemine mitte kuidagi ei istunud. Aga lõpuks on rebane valmis ja käis tänase pidupäeva puhul ka väiksel jalutuskäigul ja fotosessioonil Taevaskojas.
Lõpuks on mul jälle midagi näidata, kuigi need sokid said ammu valmis. Kokkuvõtvalt: alustasin märtsis, lõpetasin aprillis, viimistlesin mais ja pildistamiseni jõudsin juulis.
Soki soonikuosa on tehtud selle video järgi. Algul lõin üles 72 silmust, peale soonikut kudusin veel ühe rea sama lõngaga parempidi ja sellel real kasvatasin ka mustri jaoks 8 silmust juurde.
Otsisin ja proovisin erinevaid mustreid, miski ei tundunud hea. Lihtsalt triibuline ka ei kõnetanud, tokis tundus lõng ometi nii ilus. Lõpuks jäi YouTube´is silma üks huvitav muster ja rohkem ma enam otsida ei viitsinud. See muster jäi! Mis vardaga mis osa sai kootud, on muidugi enamuses meelest läinud. Iga kord luban endale, et järgmine kord panen kõik kohe kirja, aga näed, ei pane. Jääb ju meelde... Mustri põhiosa on kootud 2,5 varrastega, AGA tallaalune triibuline osa nr 2 vardaga (kaks varrast 2,5 ja kaks varrast nr 2). Pidin kogu aeg meeles pidama, et ikka õige vahetusvarda võtaks. Kui te videot vaatate, saate aru, miks ma seda tegin. Mustriosa tõmbab rohkem kokku ja tald venib liiga pikaks.
Kannaosa on tehtud ületõstetud silmustega, aga vaheldumisi.
Õppisime käsitööringis šenilltehnikat. Valisin esimeseks katsetuseks midagi väikest - pajalapid. Kangakihte sai 6, aga lahtilõigatud 5. Lisaks veel õhuke puuvillane vatiin ja tagumine kangas, millest moodustub ka kant. Proovisin seekord kandi keeramiseks uut moodust. Pean mainima, et õhemate kangastega toimib hästi, pajalappidega seda rohkem ei kordaks.
Jooned on õmmeldud 1 cm vahedega. Enne tagumise poole/kandi õmblemist viskasin korraks pesumasinasse (lühiprogrammiga). Võib karvastada ka mehaaniliselt, lisan postituse lõppu video.
Pajalapid on suurusega 21x21 cm. Kangad on 100% taaskasutus. Kasutasin siin oma vana kollaste roosidega seelikut, mille nooruses ise õmblesin, seda on kolm kihti ja lisaks veel kaks kihti ühest kittelkleidist. Kõige alumine on punane. Tagumine pool on teise ringi poest. Püüdsin sättida nii, et mustrit ettepoole ei tuleks, no peaaegu õnnestus.
Vahelduseks õmblemisele väike heegeldus. Hea lihtne teha, saab ruttu valmis ja õpetusvideo ka puust ette ja punaseks tehtud. Kui videot vaatate, siis võtke hääl maha, sest seda pole vaja ja aru ei saa nagunii midagi, kui te just portugali keelt ei valda.
Vahelduseks üks nartsissiga seinapilt aluspaberitehnikas. Alustasin täpselt aasta tagasi. Algul nägi pilt välja selline:
Järgmine lapivitraaž. Seekord tehtud ümmargusele 30 cm lõuendile seinapildiks. Eeskujuks klaasvitraaž ja muster. Öeldakse, et esimene vasikas ei pruugi aia taha minna, teine aga küll! :) Umbes nii juhtuski. Kasutasin algul sama kanti nagu tulbilinikul. Liimisin kandi paika ja see, mis ma nägin, ei meeldinud mulle. Lai must kant domineeris liialt ja sõi mustri ära, eriti õite osas. Sain siis kitsama kandi ja lõikasin seda veelgi kitsamaks, lõpptulemusena jäi kant 6mm laiuseks (tulbilinikul 8,5mm). Nüüd võis tulemusega rahule jääda! Liimitud kandi mahakakkumisega tuli osa detaile ka välja vahetada - need tumerohelised sädelevad on väga hargnevast kangast. Seekord kasutasingi siidiseid ja sädelevaid kangaid.
Käsitööklubis võtsime seekord teemaks lapivitraaži. Tegelikult alustasin sellega juba eelmisel aastal, kuna pidin natuke ka õpetajaks olema. See esimene suur töö on aga pooleli, st peaaegu valmis, ainult servakant veel puudu, aga selleks tuleb mul korra Karnaluksis käia.
Täna aga näitan teist tööd, mis on palju väiksem ja sai ruttu valmis - üks kena kevadine tulbilinik. Läbimõõt 29,5 cm. Idee sain Pinterestist, päris vitraažist.
Enne jõulu sai veel üks kotike tehtud. Põhimõtteliselt samasugune kui see, ainult paar cm kitsam. Need kaks ja suurem ribadest paneeliga kott läksid jõuluvana kotti (töökaaslastele kingituseks).
Pildid said seekord tehtud kiiruga, päevavalgust polnud kusagilt võtta ja seetõttu ei kannata kriitikat. Aga olgu nad ajaloo huvides siia ikkagi jäädvustatud, tuunisin neid natukenegi paremaks.
Ma olen juba ammu tahtnud teha seda küünlaümbrist. Täpsemalt juba aastast 2006. Siis olid meie pulmad ja siis me käisime Šveitsis reisil. Ja Zürichis olles külastasime ka üht Itaaliast pärit naist, Sonjat. Vaat seal Sonja pool ma nägingi sellist küünlaümbrist ja mulle hirmsasti meeldis see. Tegin pilte ka iga kandi pealt, et ehk oskan kodus järgi teha. Need pildid lisan postituse lõppu. Küünlaümbris jäi aga tegemata. Kuni siiani. Eelmisel aastal juba leidsin mõningaid pilte Pinterestist ja nüüd lõpuks sattus kätte ka üks päris hea video, mille järgi julgesin tegutsema hakata.
